nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud. Caesari vallutus viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. 3 saj ilmusid frangid. Esimest korda märgitakse seda germaani hõimu rooma allikates 238.aastal. peamiseks frankide varasemat ajalugu kirjeldanud kroonikuks oli 6. Saj elanud Tours'i piiskop Gregorius, kelle järgi jagunesid frangid kaheks suureks koosluseks: saali frankides ja ripuaari frankideks. 253.aastal tungis frankide ja alemandide hõimulitt üle Gallia piiri ning 3 saj lõpuks olid frnagid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale. 5 sajandi lõpul ja 6 saj algul, kui kuningaks oli Chlodovech Merovechi sugukonnast (481-511), kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla.
V saadab Ing'lt prantsusmaale enda filosoofilised kirjad. Kirjad inglismaa inglaste kohta. Tagasi tulles kirjutab esimese ajaloolise teose. 1734 välja... keelatud raamat, terve tiraaz põletati ära. Põgeneb 10 aastaks provintsi Châtelet'i juures lossis. Jõudeelu, tema lossides. Siin kirjutab edasi tragöödiaid. ,,muhamed" poeeme."Orleans'i neitsi", lüürilisi luuletusi. Sinna koguneb palju teadlasi. 1745 tagasi Pariisis, läheb jällegi kõrgmoodi- pra akadeemia liikmeks, õukonna kroonikuks, seal ei meeldinud. 1750 sõidab preisimaale Friedrich II palvel. Ta arvab, et hirmus tark. Berliini jõudes selgub, et ta polegi sobiv. Mõlemad pettuvad: Berliinis põletatakse ta teoseid, koduarest. Otsustab, et ei seo ennast ühegi võimukandjaga. Ostab 2 lossi Sveitsi-pra piirile. Sveitsi usuliikumine kalvinism. Saab väga kuulsaks juriidilise protsessiga. Sveits määrati 1760 üks isa surma: üks nooruk sooritas eneka, sest ta oli võlgu. Katoliku kirik süüdistab, et
Psühholoogiline külg süvenes, ning ehkki see romantilise ainestiku ja konfliktidega mõnda aega kõrvuti eksisteeris, mängis realistlik lähe ometi määravat rolli. Verdi mõistis, et eluline muusikaline draama vajab tegevuskäigu ja karakterite avamise oskuslikku ühitamist. Kahe aasta kestel valminud "Rigolettost", "Trubaduurist" ja "Traviatast" on esimene kirjutatud reaktsioonilise kodanluse poolt "patu ja alatuse kroonikuks" nimetatud V. Hugo draama "Kuningas lõbutseb" põhjal. Ooper oli juba peaaegu lõpetatud, kui valvas tsensor selle keelu alla pani. "Eemaletõukavalt kõlvatu ja sündsusetult triviaalse" süzeega teos ooperilavale ei sobivat! F. M. Piave püüdlus kompromissi saavutada põrkas Verdi ägedale vastuseisule. Helilooja keeldus sündmustikku teise riiki ja epohhi üle viimast ning kuningas Francois I Vendóme'i hertsogiks muutmast. Hertsogi kõlvatu loomuse retuseerimine aga tundus teose idee
annaabi.ee 
