[[Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana- Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks.]] Bartholomaeus Anglicuse kroonika: u. 1245: Fikseerib asukoha, räägib rahvast, elanikkonnast, sotsiaalne riiklik süsteem, religioon mainitakse ära. Iseloomustatakse loodust. Oma ja võõra vastandus. Viljakus on positiivne (jumala käsi mängus), mets on negatiivne (metsarahvas), vesi hea ja halb koos, sood on negatiivsed. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest
Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana- Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695).
Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695). C Kelch arvestab varasemaid kroonikaid,
Kallaste. Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana- Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695)
annaabi.ee 
