Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng) Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg
-isa pidas mitmeid ameteid olles seal isegi linnapea -18eluaastani on suht vähe temast teada -arvatakse et ta sai hariduse kohalikus koolis -pärast abiellumist umbes 1580 suundub Londonisse kogu eluks -Läheb Londonisse eelkõige näitlejaks saama -on juhtival kohal teatris ,,Globe" -viimase 2 eluaastat elas kodulinnas on maetud sünnilinna kirikusse -sündis ja suri 23.aprillil *TEMA LOOMING JAOTUS 3 PERIOODI* I PERIOOD -Hõlmab enda alla 10 aastat (1590-1600) -Põhirõhk oli ajaloo kroonikatel -käsitleb palju ühiskondlike probleeme -konflikte kuningavõimu ja feodaalide vahel, armastusdragöödiaid TEOSED: ,,Kuningas Henry IV" , ,,Kuningas Henry V" , ,,Julius Saecar", ,,Romeo ja Julia", Suveöö unenägu", ,,Tõrksa taltsutus" II PERIOOD -1601-1607 aasta viljakaim periood -,,Hamlet", ,,Kuningas Lear", ,,Antonius ja Gleopatra", ,,Othello", ,,Veneetsia kaupmees" III PERIOOD -1608-1612 aasta -kirjutamist ei toimunud -parandas ja täiustas vanu teoseid -,,Talve muinasjutt", ,,Torn"
F. G. Wilhelm Struve(saksa päritolu vene astronoom ja geodeet, õppis TÜ-s) viis aastatel 1816-19 läbi Liivimaa triangulatsioon (geograafilise kolmikpunkti abil määratud kaart). 1821-1827 meridiaankaar- meridiaanivõrgu abil määratud kaar. Läbib kaarena maakera, selle kaare abil võimalik veel täpsemalt suuremaid alasid kirjeldada kaardil. Eesti kohta esimene kujutis araablase Al Idrise kaardil 1154. a. Kaartidel ja plaanidel oli palju vigu nagu ka kroonikatel. Kaardid, kus kujutatud ka Eestit- 1529 Vana-Liivimaa kaart, 1573- Johann Portantiuse kaart, esimene säilinud Liivimaa kaart, olemas rahv.raamatukogus, digiteeritud, peal kõik Eesti linnad. 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba l tuntav paan)1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud. 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv)- Eesti plaan, kus peal külad, veskid. Pildirikas. Rootsiaegsed kaardid olid täpsemad, kui sajand hiljem tehtud, Nõukogude ajal salastatud
Läti Hendrik kirjeldab elu ristirüütlite vaatenurgast, rõõmsal toonil.Tubli töö! Seevastu paganaid kirjeldab stiilis vaata, kui inetu lugu. Läti Hendrik (1188-1259) - tegi kogu ristisõja kaasa ja hiljem pani sündmused kroonikasse. Kirjutatud 1224-1227 sõja lõpufaasis. Oluline keeleajaloolises mõttes. Vanade keelevormide kaudu saab rekonstrueerida keele muutumist ajaloo jooksul. Kirjanduslikust tähtsuses peame vaatlema teda muu tollase euroopa kontekstis. Tol ajal oli kroonikatel kirjanduslik funktsioon. Dokumenteerisid sündmusi, aga teisest küljest kasutati kroonikaid sageli ordu lauaraamatutena, ühistel rüütlite söömaaegadel loeti ette. Tollane rüütlikultuur oli tegude kultuur. Kirjaoskus rüütlite hulgas oli võrdlemisi madal. Paljud kroonikad olid sageli kirjutatud riimivormis. Teatav esteetiline funktsioon. Kroonika on andnud inspiratsiooni ka kirjanikele ajalooliste romaanide tarvis. Näiteks E. Kippel ,,Meelis", M.Metsanurk ,,Ümera jõel". 30ndatel
annaabi.ee 
