Kroom Kristjan Juks K210 Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga.
Õpilane: Ranner Alasild Kursus: EL108 Õpetaja: Kristina Sabre Tartu 2009 1 Tähis - Cr chromium. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist
Edasi algab Päikese atmosfäär. Selle alumine kiht on kromosfäär, milles tõuseb temperatuur kuni 10000 K. Kromosfääris tõusevad aeg-ajalt kuni 5000 km kõrgusele miljonid peenikesed kuumade gaasijugade piigid- spiikulid. See protsess kestab vaid mõned minutid. Päikese atmosfääri ülemine ülimalt hõre ja kuum kiht kannab nimetust kroom ja ulatub miljonite kilomeetrite kaugusele. Kroomi võib palja silmaga näha vaid täieliku päikesevarjutuse korral. Kroomis asuvate aukude kaudu pääsevad kosmilisse ruumi laetud osakesed ja päikesetuul, m is võib ulatuda Maani, kutsudes siin esile virmalisi, magnettorme ja raadiohäireid. Päikese energia on väga vajalik eriti ajal, mil maailma naftavarud ja isegi meie oma põlevkivi varud on ennast ammendumas. Kui rääkida alternatiividest siis lisaks looduslikule päikese ja tuule energiale on võimalik ka ehitada tuumajaam, aga isegi tuumajaam vajab toorainet ja lõpuks
korraga. [1] Pilt 1 Heelium-neoon gaasilaser Pilt 2 Rubiinlaser 4.2 Dielektriklaser Dielektriklaseri ehk tahkislaseri keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed. Näiteks esimene toimiv laser oligi rubiinlaser (vt pilt 2), kus kasutati rubiini, mis olemuselt on kroomiga rikastatud korund. Pöördhõive tekib sel juhul lisandis, rubiini korral kroomis. Selleks, et tahkislaseris saavutada pöördhõivet, pumbatakse kristalli valgusega, mille lainepikkus on lühem laseri lainepikkusest. Tahkislaseriks loetakse kristalli või klaasi kasutavad laserid, aga pooljuhtlasereid (laserdioode) tahkislaseriks ei loeta, sest neid pumbatakse elektrivoolu abil. [2] Dielektriklaseritele on iseloomulik impulsside ülilühike kestus (110 ps), nende väike kordumissagedus ja ülisuur võimsus (maksimaalselt 110 TW)
0.90- EH36 0.18 0.50 0.035 0.035 0.015 0.35 0.20 0.40 0.08 0.10 1.60 Tabel 6EH36 keemilised ühendid 1.4 Roostevabad terased Teras peab sisaldama vähemalt 12-14% kroomi, et saada sulamile positiivne potensiaal ja on korrosiooni kindlad vees, soolalahustes, paljudes hapetes ja leelistes. Roostevabu teraseid legeeritakse 13, 17, 27% kroomiga ja kroomis sisaldusega kasvab ka korrosioonikindlus. Süsinik halvendab terase korrosioonikindlust, sest kroom moodustab selle peale karbiide, vähendades rauas lahustuvat kroomi kogust, samas on süsinik vajalik karastatud terase kõvaduse ja kulumiskindluse tagamiseks. 13% kroomi sisaldusega teraste süsinikus sisaldus võib olla 0,1-0,4%. Korrosioonikindluse parandamiseks ja omaduste stabiliseerimiseks legeeritakse kroomteraseid nikli ja titaaniga
*ametlik briti kultuur oli suletud USAle : BBC l õdvenemine ( The Beatles) 12 *voolujoonelisus ( briti ja USA kultuuride vaheline konflikt peitub selles sõnas) streamline USA dekadents, sisutus *mõiste pärit disainiajaloost, lennunduses õhutakistuse vähendamine probleemiks sai siis, kui voolujoonelisus siseses autotööstusse General Motors voolujoonelisus vastandus euroopalikule modernismile uus autotööstuse sübmbol Cadillac ("kroomis kehastatud Ameerika unistus") voolujoonelisus muutus tarbimisobjektiks, showoff, demonstartisoon puudus tarbimisega seos, tunnus shape of a future idee uudsusest liialdatud tühisus R. Williams (Wales'i mõtleja, britikultuuri teoreetik, töölisklassist pärit, isa töötas raudteel) *Teosed: 1958 Culture and Society 1961 Long Revolution *sõna "kultuur" päritolu uurimine üks keerulisemaid sõnu *fikseeris selle, kuidas kultuuri täehdndus on ajajooksul muutunud
Voolujoonelisuse mõiste sisnes autotööstussse. Genral Motors võttis selle kasutusse. Voolujoonelisuse idee oli see, mis hakkas vastanduma euroopalikule modernimsile VMS disainis. · Vanasti olid autod nurgelised, nüüd uue auto tööstuse sümbol oli hoopis teistsugune. Cadillac oli juhtiv ameerika auto. Ameerika unistus kroomis kehastatultuna oli hoopis teistsuguse disainiga autod. · Voolujoonelisus läks ka mujal tarbimismärgiks. Seni oli disanis levinud loogika, mis ütleb, et asjade vorm jälgib funktsiooni. Nüüd füsioloogika enam ei kehtinud, tähtis on siiski disain. See mis varem oli praktiline, muutus popkultuuri sümboliks. Autod
annaabi.ee 
