pärineb 19. sajandist. · Kõige avarama lõikega. · Kahe korvi vahe on ühendatud peenikese ribaga · Riided istuvad naise seljas laitmatult. · Õmmeldakse puuvillast või atlas materjalist · ,,Kausikesed" on kindlustatud geel- või porolooni tihenditega. 9 Babydoll · On naiste öörõivas, mis sarnaneb lühikesele öösärgile või neglizeele, mis on kaunistatud pitsi, kroogete, aplikatsioonide, lipsukeste, paelte või karvaboaga. · Võib olla ka läbipaistev. Sageli on tehtud nailonist, sifoonist või siidist. · Tänapäeval on see ennekõike seksikas täiskasvanute öörõivas. · Müüakse enamasti komplektis samas stiilis püksikutega 10 Mida räägivad meile pesu värvid? · Punane- väljendab kirge. Vere ja ohverdamise värv. Tundlikel inimestel võib esile kutsuda hirmu
kubemekotiga. Hiljem sukamasina leiutamisega läksid moodi sukkpüksid, mis rõhutasid veelgi meeste mehelikkust. Samas kanti inglismaal aga laiu põlvpükse, veneetsias allapoole põlvi ulatuvad pükse, mille sääred oli kas kitsad või siis rohkem avarad just. Valge linane särk muutus renessaansi ajal oluliseks jõukuse märgiks. Särgi lõige oli lopsakas ja dekoltee suur. Hiljem lisandus särgi kaelusesse pisike kroogitud krae, mis aegade jooksul muutus olulisemalt suuremaks ja kroogete poolest rikkalikumaks. Krookkrae oli tärgeldatud, tugevast materjalist ja hoidsid pead võimalikult püsti. Tekitas mulje enesekindlast mehest. Sama kraed kasutasid ka naised aga vähe väiksemana. Vanemad mehed kandsid rohkem kinnisemat riietust, dekolteeritud vammuse all särki ja pikka kuube, mis oli kuni vööni avatud 2 ja käiste reväärid olid kontrastset tooni
kätega valmis tehtud. Tänapäeva Hispaania Rooma Katoliku kiriku pruudid kannavad valget pruutkleiti ja pitsilisi mantiljasid oma pühendumuse näitamiseks. Hispaanlannade pruutkleidid on tavaliselt rohkete kroogete ja voltidega, kleidid ise on ülipika sabaga. Loorid on samuti pikad ja pitsilised. Mehed kannavad enamasti musta ülikonda valge särgiga. Lips ees ja pruudi kimbuga sobiv rinnanõel rinnas, seisab peigmees altari
võis kanda tema auastest, staatusest või positsioonist ühiskonnas. Seda aitasid jõustada seadused, mis piirasid inimeste tarbimist. Need seadused säilitasid sotsiaalset struktuuri ja auastete hierarhialisust Elizabethi ühiskonnas. Moodi lääne Euroopas aastatel 1550 1600 iseloomustab detailide suurenenud üleküllus, moodi tulid krooked ja naistele hakati rohkem tegema seelikut laiendavaid korsette. 1600 1650 Lääne Euroopa moodi aastatel 1600 1650 iseloomustab kroogete kadumine. Hakati kasutama pitsist või linast tehtud kaeluseid. Stiilse ja moeka piha suurus kasvas nii meestel kui ka naistel. Meeste moest kadusid sukkpüksid ja nende asemele tulid põlvpüksid. Mõlema moe esindajad kandsid suuri laiade äärtega mütse ja kübaraid. Inglise kodusõja ajal hakkasid sealses moes kajastuma prantsuse õukondade stiilid. Sotsiaalsete pingete ja süngete aegade tõttu hakati kasutama tumedaid toone ja puritaanidele omaseid lõikeid. 1700 1750
RÕIVASTUS 1870-1890 Prantsusmaal said täieõiguslikeks moeloojateks moemajad. Naisterõivastus Siluett: S-kujuline paine, turnüüri ja slepiga seelik, pihaosa liibuv, varrukad kitsad, kinnine kaelus. 60-ndatel hakkas krinoliin kaduma, seeliku voldistik koondus taha. 1870. a paiku tekkis turnüür (hobuserauakujuline jõhvidest või traadist istmikupolster). Kogu tähelepanu seeliku seljaosal, drapeeringud algasid ühest kohast, mida toonitas lehv või puhv. Seelikud slepiga, volangide, kroogete ja lintidega kaunistatud. Korsett 14 muutus pikemaks. Toonitati vormide ümarust. Kleidi pihaosa liibuv, kaunistusteta, varrukad pikad ja kitsad või alt laienevad, kinnine kaelus, väike püstkrae või teisest materjalist reväär- või lamav krae. Rõivastus kirev koos kasutati erivärvilisi ja erineva faktuuriga kangaid. Noorematel ja töötavatel naistel lühemad rõivad.