b) Olemuslikult täiesti erinevad: ’offline’ (registreerib protsessi tulemusi, mitte protsessi ennast: vigade hulk, tüüp; sem. hinnangud jn) ja ’online’ mõõtmised (võimaldab midagi öelda mentaalse protsessi enda kohta (sõnavaliku otsustuseks kulunud aeg, sõna fikseerimiseks kulunud aeg lugemisel, pildi nimetamine jne) – jagunevad kronomeetrilisteks ja ajusimulatsioonideks. Online-uuring on ajusimulatsioonide väljundi uurimine. Kronomeetrilised online-mõõtmised: - reaktsiooniaja (RT) mõõtmine: eeldab, et keerukad mentaalsed protsessid võtavad kauem aega, nt sagedane sõna (sage sõna töödeldakse kiiresti) vs harva kasutatav sõna. Sisend peab olema ühepikkune. Kritiseeritakse: tegelikult me ei mõõda seda, mille alusel isik otsustab. Kui tal kästakse millegi alusel otsustatakse, siis see on liigselt etteütlemine. - silmaliigutuste jälgimine: teadliku otsustuse „müra“ puudub
õpilasi jääb näiteks kahe standardhälbe kaugusele. Ent järgmine, s.t teine standardhälbe samm ei lisa enam mitte 34%, vaid ainult 14% uuritavatest. 25.Üldvõimekus ja G-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner ja Sternberg). G-faktor on aju bioloogiline omadus ning kõige paremini seotud aju informatsiooni töötlemise efektiivsusega (lühimälu mahu katsed, valiku ja vahetegemise ülesannete reaktsioonikiirused, pertseptsioonikiirus (sisuliselt kronomeetrilised ülesanded). On seotud pärilikkusega mitte kultuuriga. Tarkus, arukus, taiplikkus ja intelligentsus on abstraktsioonid ehk üldistused, mille puhul on keeruline üks-üheselt tagasi minna reaalsete asjade, tegevuste, suhete jms juurde. Gardneri spetsiifilised võimed: Esitas 1983 a vaimsete võimete paljususe teooria. Tema määratluse järgi tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Ei ole
liikumise kiirus või aju ainevahetuse kiirus. G on inimese aju töötamise kiiruse parameeter ja iseloomustab aju keemilisi ja füüsikalisi üksikasju ning suuremad läbimurded teaduses sellel ala on veel tegemata . G-faktor on aju bioloogiline omadus ning kõige paremini seotud aju informatsiooni töötlemise efektiivsusega (lühimälu mahu katsed, valiku ja vahetegemise ülesannete reaktsioonikiirused, pertseptsioonikiirus (sisuliselt kronomeetrilised ülesanded)). G on seotud pärilikkusega, mitte kultuuriga. · Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest? -Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes -Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu Levinud on seisukoht, et naised on edukamad verbaalsetes ja peenmotoorikat nõudvates ülesannetes, mehed aga geomeetrilistes ja ruumilistes ülesannetes. Samas on mehed ja naised