1589 Galilei näitab, kasutades kaldpinnalt allaveerevaid kerasid, et langemise kiirendus ei sõltu keha raskusest. 1590 Zacharias Janssen leiutab mikroskoobi. 1593 Galilei leiutab algelise termomeetri, mis jääb siiski parimaks 1680. aastateni. 1596 Ludolph van Ceulan arvutab 20 pi komakohta, kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki. 1598 Hispaania kuningas Philip II lubab auhinda sellele, kes leiutab piisavalt täpse kronomeetri laevasõidu jaoks. Teadusrevolutsioon Füüsika 17. sajandil Kronoloogia 1609 Galilei avastab teleskoobi abil kuu mäed, Jupiteri kaaslased, Veenuse faasid ja palju uusi tähti. 1609 Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeetide orbiitideks on ellipsid (Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes
oma asukoha määramisel. Kuid sektandi abil sai määrata vaid laiuskraadi. Vaja oli määrata ka oma asukoha pikkuskraadi aga selleks puudusid vahendid ja oskused. Selleprobleemi lahendamiseks loodi 17. sajandil Inglismaal teadlastest koosnev ümarlaud, mille ülesandeks oli pikkuskraadi määramise meetodi leidmine. Pandi välja 20 000 naela isikule, kes leiab viisi, kuidas määrata laeva asukoha pikkuskraadtäpsusega 30 meremiili. 1761. a. töötas John Harrison (1693 1776) välja kronomeetri, mille abil sai määrata pikkuskraadi ning mis käis ette või jäi maha vaid sekundi päevas. Järgneval kahel sajandil kasutati sekstante ja kronomeetreid kombineeritult pikkus- ja laiuskraadi määramisel. 20. saj. alguses kasutati mitmeid raadiosidel põhinevaid navigatsioonisüsteeme, mida kasutati laialdaselt ka II maailmasõja ajal. Tuntuim neist on LORAN (Long Range Aid to Navigation). Mõned 3
andis elatist. Tõenäoliselt tema valmistas Boyle'i katseriistad. Ta oli suurim fuüsik- eksperimentaator enne Faradayd, paraku puudus tal Newtonile ja Maxwellile omane mate- maatikuanne. Teda huvitasid mehaanika, füüsika, keemia. Uuris elastsust ja avastas kuulsa seaduse, lühima füüsikateaduses - ut tensìo sic. vis - deformatsioon on võrdeline jõuga. Leiutas balanssiiri, mis tegi võimalikuks täpse kella ja kronomeetri konstrueerimise, ning mikromeetri. Koos Papiniga valmistas ette pinda aurumasina ilmumisele. Kuulsaim nende kuulsuste seas oli Isaac Newton (1643-1727), diferentsiaal-ja integraalarvutuse leiutaja, seda mõistagi koos Leibniziga. Oma suurima kuulsuse saavutas Newton teosega "Philosophiae naturalis principia mathematica" ("Loodusteaduse matemaatilised printsiibid", 1687) gravitatsiooni kohta. Mõtleva masina idee
annaabi.ee 
