esimene võimsa mootoriga universaal. Seda sama mudelit peetakse paljude silmis Audi praktiliste kui ka võimsate autode tootja kujunemise alguseks. Audide mudelinimetuste kohta saab lugeda meie Audi mudelite ja mõistete postituses. (Kraas, 2017) 2.1. SÕIDUKID Esimene Audi mudel Volkswageni käe all oli DKW F102, millele toodeti üleminekufaasis veel järglane DKW F103 (teisiti nimetatud ka lihtsalt Audi ja hiljem Audi 72). Pärast seda mindi üle uuele kronoloogiale, mis algas kere tüüpmudeliga ehk platvormiga B1 ja sai alguse kurikuulsa Audi 80-ga. 1972. aastal esitleti mudelit Audi 80. Müügiarvud olid väga suured, ainuüksi 1973. aastal müüdi 234 000 Audi 80. Järgnevalt näete korduvalt Audi terminit “Tüüp XX”, mis viitab vastava platvormi (B1-B4 või C1-C4) erinevatele variantidele. Audi 80 on keskmise suurusega Audi sedaani ja luukpära mudel, mida toodeti aastatel 1966 kuni 1996
aastal sõlmitud lepingule kirjutas ta alla ,, michelangelo, skulptor". Ometi asus skulptor ülesande kallale uskumatu energiaga ning täitis selle peaaegu ilma kõrvalise abita. Ta koguni laiendas paavsti kavandatud temaatikat, asendades algselt lage kaunistama pidanud 12 apostlit enam kui 300 figuuriga vanast testamendist. Peapaneelide pildiseeria algab kabeli altaripoolsest otsast, maailma loomisega, kuid Michelangelo alustas maalimist teiselt poolt, töödates sündmuste kronoloogiale vastupidises suunas. Freskode juures rabab figuuride suuruse muutumine. Mida lähemale altarile Michelangelo jõudis, seda suuremaks, jõulisemaks ja dünaamilisemaks muutusid tema figuurid. 7.1 ,, Aadama loomine" seda Sixtuse kabeli kuulsaimat maali on tabavalt kirjeldanud Giorgio Vasari: ,, Jumal isa toetab grupp keerubeid, kes näivad ühe figuuri asemel kandvad kogu maailma raskust; säärase
täpsustatud ja parandatud C14 dateeringutega. Montelius: 27 I periood u 18001500 eKr; II periood 15001250 eKr; III periood 12501100 eKr; IV periood 1100950 eKr; V periood 950750 eKr ja VI periood 750600/500 eKr. Monteliuse perioodid IIII vanemasse pronksiaega. Perioodid IVVI noorem pronksiaeg, viimane, ehk VI periood kuulub osaliselt juba rauaaja algusesse. Tänapäeval Euroopas lisaks pikale kronoloogiale ka lühike kronoloogia. Viimane jagab pronksiaja varaseks ja hiliseks. Põhja-Euroopas tarvitatakse Monteliuse pikka süsteemi, mujal aga lühikest (sh ka Eestis). Kogu Euroopas eristatakse pronksiajal eri kultuuri- ja tuumikpiirkondi. Viis ala, mis jagunevad suurteks geograafilisteks piirkondadeks (Põhja-Euroopa, Kesk-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Lääne-Euroopa, Ida-Euroopa). Pronksiaeg
annaabi.ee 
