stenotoopne. Eeldatakse, et igas koosluses kujuneb vastavalt kasvukoha iseärasustele ja liigisisestele suhetele valikuga reguleeritav liikuv tasakaal erinevate omadustega isendite vahel. Gamodeem lokaalpopulatsioon. Halogamodeem ökoliik. Genodeem genotüübilt ühtlik isendite kogum. Autodeem rühm isetolmnevaid isendeid genodeemi piires. Ökodeem ökotüüp. Tsütodeem kõik liigi isendid ühesuguse kromosoomigarnituuriga. Topodeem geograafiline rass e alamliik. Tsünopopulatsiooni koosseis Tsünopopulatsiooni koosseisu nim ka populatsiooni struktuuriks, selle seisukohad: 1. Geneetiline koosseis Pikaajaline katsetöö. Missugune on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt uuenenud isendite erinevused, missugune on ise-ja võõrtolmlemise vahekord. 2. Sooline koosseis
Nii euploidsus kui ka aneuploidsus võib põhjustada fenotüübi muutusi. Kui isendil on üle kahe genoomi nim neid polüploidsteks. Kui sugurakkude küpsemisel ei toimu meioosis kromosoomide normaalset lahknemist, siis gameet võib sisaldada diploidse arvu kromosoome. Sellise diploidse gameedi ühinemisel normaalse e haploidse gameediga saadakse sügoot ja sellest arenev organism triploidse kromosoomigarnituuriga. Kahe diploidse gameedi ühinemisel tekib tetraploidne sügoot jne. Kromosoomide arvu sellist mitmekordistumist nim polüploidsuseks. Kuna triploidsed taimed on steriilsed, paljundatakse neid vegetatiivselt (banaanid, teatud õunapuu sordid, tulbid). Polüploidsed taimed võivad looduslikult paljuneda apomiksise teel (näit. võilill). Sel juhul arenevad seemned modifitseeritud meioosi läbinud munarakkudest, kus kromosoomide arv ei
teine isalt (nii nagu inimestelgi). Sellist omapärast pärandumissüsteemi kiletiivalistel putukatel kutsutakse haplodiploidsuseks. Samas tuleb tõdeda, et kuigi haplodiploidsus on ilmselt väga oluline tegur eusotsiaalsuse kujunemiseks (mis seletab, miks enamik eusotsiaalseid liike kuulub just kiletiivaliste seltsi), kuid see siiski pole ainumäärav: Nt termiidid on tavalised diploidse kromosoomigarnituuriga organismid, kuid ka neil on komplitseeritud eusotsiaalne ühiskond, mis sarnaneb sipelgate omale. • eusotsiaalsust esineb isegi imetajail (kes samuti on diploidsed): aafrika paljastuhnurite (paremal) maa-alune koloonia on sama komplitseeritud nagu ühiselulistel putukatel. Nad elavad suurte (ca 80 isendiliste) seltsingutena, ka neil on üks sigimisvõimeline ema ja sigimisvõimetud töölised. Toit jagatakse kõigi vahel ühiselt
annaabi.ee 
