Turgor-vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsion kõrgem kui ümbritsevas keskonas,nendes tekib Osmootne rõhk,avaldab survet tsütoplasmale kui rakumembranile ja kestale.mitokonder- rakutuum-plastiidid Toimivad iseseisvalt,oma dna,2 membrani,oma ribosomid.aktivne transport-klub energiat trnsport valkude Vaheliste kanalite avamises ja sulgemises.fagotsütoos-raku õgimine.pinatsütoos-raku joomine.kromosoom Arv ja kuju ei muutu liigi piires.46,32 paari-homoloogilised kromosomid-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.põhiseisukohad-uus rakk alguse olemasolevast jagunemise teel,ehitus ja talitlus koskõlas kõik organismid rakulise ehitusega.loomarakk-tsentrosoomid-xsilinder tsentriool.tsütoplasma-seob tervikuks karüoplasma,tuumasisene rna,dna.rakutuum-reguleerib protsesse.rakumembran- fosfolipidid,valgud.tpvõrgu ribosomid-valkude süntees.lüsosoom-membraniga põiekesed,lõhustatakse aineid.golgi kompleks- valkude tötlemine,pakimine
5. Millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid - taime maapealsetes osades Kromoplastid - taimede kroonlehtedes Leukoplastid - juurtes, mugulates, seemnetes jm 6. Täida table: Rakuosa Ülesanne Ehitus ja iseloomustus Rakutuum Reguleerib kogu raku Asub tavaliselt raku keskel, elutegevust, selles asuvad On kahekihilise membraaniga, kromosomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni Mitokonder Varustab rakku energiaga Kahekihiline membraan, koosneb (toimub rakuhingamine) DNA ja RNA molekulidest Ribosoom Ribosoomides toimub Koosnevad suuremast ja valkude süntees väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad RNA’d ja
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne.
Mitoosi tähtsus: kasvamiseks, kudede uuendamiseks, haavade parandamiseks, vegetatiivseks paljunemiseks. Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult juure ja varre tippudes meristeemrakud. Meioos on rakujagunemis vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseteks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakude küpsemisega ning eoste moodustumisega.Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tsütokinees on mitoosi lõpus toimuv tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
tütarkromatiidist. Kromosoomid lahknevad sõltumatult. See tähendab, et kumbki tütarrakk saab juhuslikult nii isas- kui ka emasvanemalt pärit homolooge. I Telofaas: Kromosoomid jätkavad liikumist poolustele. Moodustuvad tuumakatted ja järgneb tsütoplasma pooldumine. Ühest diplidsest rakust moodustub kaks haploidset tütarrakku Meioos II ehk ekvatsioonjagunemine Toimub palju kiiremini kui meioos I. II Profaas: Tuumakate ja tuumakesed kaovad. Moodustub käävisüsteem II Metafaas: Kromosomid koonduvad raku keskossa. II Anafaas: Eri pooluste kromatiidid lahknevad. II Telofaas: Tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud 4 haploidset tütarrakku. Meioos on tähtis, sest selle käigus suureneb rakkude arv: spermatogeneesil tekib 4 spermi ja ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polütsüüti. Kokkuvõte Et organism saaks kasvada, peavad ta rakud jagunema. Keha- ja sugurakud jagunevad erinevatel viisidel
· Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teise makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes algab ka tsentrioolide kahestumine. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Interfaasis esinevad kromosoomid nukleosoomsete fibrillidena, iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (koostises on kaks DNA molekuli). · Ühe kromosoomi kromatiidid on ühendatud omavahel tsentromeeri abil, tsentromeer jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks. · Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. · Mitoosi võib jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas.
Saame meioosi tulemusena neli haploidset tütarrakku, mis diferentseeruvad siis viljastumisvõimelisteks sugurakkudeks ehk gameetideks. Gameedid ei ole enam geneetiliselt ühesugused,sest ka meioosis võivad esineda mutatsioonid. Toimub ristsiire ja homoloogsete kromosomide sõltumatu jaotumine. Mitoos (keha ehk somaatilised rakud): Esineb nii haploidsetes (1N) kui diploidsetes (2N) keharakkudes. Protsess pidev neli staadiumi. Profaas - Kromosomid tihenevad ja lühenevad, muutuvad valgusmikroskoobis nähtavateks. Tsentrioolid hakkavad liikuma ja tuuma ümbris kaob. Metafaas - Tuumamembraan on kadunud. Duplitseerunud kromosoomid on koos tsentromeerses piirkonnas ja koonduvad raku keskele (ekvatoriaaltasapinnale) ja moodustub mitoosi kääviniidistiku. Anafaas - Tütarkromatiidid liiguvad poolustele ja algab tsütokinees ehk raku tsütoplasma jagunemine. Telofaas - Tuumaümbris taastub , kromosoomid despiraliseeruvad ja rakud eralduvad
annaabi.ee 
