täiteained- mineraalsed lahustumatud pulbrid, mida lisatakse värvidele pigmentide kulu vähendamiseks või värvile eriomaduste andmiseks. tavaliselt on täiteained valge värvusega (kriit, talk) pigmendid- väga peened värvilised pulbrid, mis ei lahustu sideaines ja vedeldajas, kuid segunevad nendega ühtlaselt, andes segule oma värvuse. värvuse järgi jagatakse pigmendid akromaatilisteks ehk värvituteks ning kromaatilisteks ehk värvilisteks. kuivamist kiirendavad ained lisaained- ülesanne on mõjutada konkreetseid värvi omadusi soovitud suunas, moodustavad tavaliselt alla 1% kogu mahust Värvide tüübid: liimvärvid- tselluloosliimvärvi valmistamisel kasutatakse sideainena tselluloosi. Värv koosneb kriidist, veest ning tselluloosliimist. Kaseliinvärv koosneb kasemiinist, kriidist ja booraksist. Värv on tervislik, hingavate omadustega ning kiiresti kuivav.
Primaarvärvide omavahelisel segamisel saadakse SEKUNDAARVÄRVID. KOLLANE+ PUNANE= ORANZ KOLLANE+ SININE= ROHELINE SININE+ KOLLANE= ROHELINE 15 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kromaatilised värvid Kõiki värviringi värve nimetatakse KROMAATILISTEKS VÄRVIDEKS.(Chrom-lad.k.värv) Värvikontrastid Üheskoos näivad värvid teistsugusena kui eraldi. Igasugune värvikombinatsioon sisaldab endas suuremal või vähemal määral kontraste. Kaks kõrvuti asetsevat värvi erinevad teineteisest alati oma toonilt, heleduselt ja ereduselt. Erinevus võib olla vaevutajutavast varjundist terava kontrastini. kontrast tekib heleda ja tumeda, ereda ja tuhmi, sooja ja külma
mustal foonil heledana. Machi ribad on näiteks kontrasti võimendumisest must- valge pinna üleminekuil - heledat tajume heledamana ja tumedat tumedamana). Heleduskontrasti ja Machi ribade tekke eest vastutavad juba silmas toimuvad nägemisinfo töötlemise tasandid. Esmane nähtava info töötlus algab tänu ganglionirakkude retseptiivväljade ehitusele, mille tõttu lateraalne pidurdus võimendab heleda- tumeda üleminekuid. Värvinägemine Värvide omadused Värvid jagunevad kromaatilisteks (kõik värvilised) ja akromaatilisteks värvideks (must, valge ja hallid). Põhivärvid nähtava valguse spektris on: sinine (465 nm), roheline (500 nm), kollane (570 nm). Värvidele on iseloomulikud järgmised tunnused toon (lainepikkus) heledus (intensiivsus) ja küllastatus (värvi puhtus akromaatilistest värvidest). Värvide mitmekesisuse väljendamiseks on välja mõeldud mitmeid erinevaid värvide süstemaatilise esitamise mudeleid.