varem rajatud mõõdistuskäigu punkte. Käigupunktide vahekaugused ja lubatud kaugused tahhümeetrist mõõdistatava punktini olenevad mõõtkavast. Nt kui 1:500 siis max vahemaa reljeefipunktini 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m, latipunktide omavaheine kaugus kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse maatüki kohta silmamõõduline skeem ehk krokii. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta eraldi või mitme jaama kohta ühine (krokiil ei pruugi olla mõõtusid). Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, maastikureljeefi iseloomustavad punktid ning lati teised seisupunktid. Lati seisupunkte peab võtma nii palju, et saadud kõrgused iseloomustaksid täielikult mõõdistatava maatüki reljeefi. Latipunktid peavad asuma reljeefi skeletijoontel (veelahkmejoon ja voolukoha jooned). Tuleb võtta mäe ja künketipud, süvendite põhjad ja servad, kõrgustike jalamitel, lisaks tuleb määrata kõrgused ehitste juures ja teiste iseloomulike kohtade kõrgused
vertikaalniit on lati teljel. Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine. Krokiile märgitakse jaamad rooma nr. ja lati punktid araabia nr. Latipunktide numeratsioon peaks olema kogu mõõdistamist läbiv ja krokiile kirj. ainult latipunkti nr. Väliraamatusse kirj. latipunkti nr ja kõik lugemid. Kõige lõpuks viseeritakse jälle algsuunale ja võetakse lugem horisontaalringilt, mis ei tohi esialgsest erineda ± 1'. 30. Tahhümeetrilised arvutused. Välitööde lõppedes on meil väliraamat ja krokii
vertikaalniit on lati teljel. · Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. · Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine. Krokiile märgitakse jaamad rooma nr. ja lati punktid araabia nr. Latipunktide numeratsioon peaks olema kogu mõõdistamist läbiv ja krokiile kirj. ainult latipunkti nr. Väliraamatusse kirj. latipunkti nr ja kõik lugemid. · Kõige lõpuks viseeritakse jälle algsuunale ja võetakse lugem horisontaalringilt, mis ei tohi esialgsest erineda ± 1'. 30. Tahhümeetrilised arvutused. Välitööde lõppedes on meil väliraamat ja krokii
· Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. · Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine. Krokiile märgitakse jaamad rooma nr. ja lati punktid araabia nr. Latipunktide numeratsioon peaks olema kogu mõõdistamist läbiv ja krokiile kirjutatakse ainult latipunkti nr. Väliraamatusse kirjutatakse latipunkti nr ja kõik lugemid. · Kõige lõpuks viseeritakse jälle algsuunale ja võetakse lugem horisontaalringilt, mis ei tohi esialgsest erineda ± 1'. 43. Tahhümeetrilised arvutused.
Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis – krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine. Krokiile märgitakse jaamad rooma nr. ja lati punktid araabia nr. Latipunktide numeratsioon peaks olema kogu mõõdistamist läbiv ja krokiile kirjutatakse ainult latipunkti nr. Väliraamatusse kirjutatakse latipunkti nr ja kõik lugemid. Kõige lõpuks viseeritakse jälle algsuunale ja võetakse lugem horisontaalringilt, mis ei tohi esialgsest erineda ± 1’. 42. Tahhümeetrilised arvutused.
tahhümeetria käigu punktid. Vajadusel valitakse ka lisajaamade asukohad. Olenevalt mõõtkavast on vahekaugused instrumendist latini iiratud nt. 1:500 võib vahekaugus instrumendist latini olla reljeefi mõõdistamisel kuni 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m ja latipunktide omavahelised kaugused kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse iga jaama kohta skemaaatiline joonis mida nim.:KROKII. Mõõdistamistulemused kirjutatakse väliraamatusse. Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, reljeefi skeletijooned ning lati punktide asukohad, s.t. need punktid kuhu mõõdistamise ajal latt pannakse võib reljeefi iseloomulikesse kohtadesse välja joonistada horisontaalide ligikaudse kuju. Krokii peale tavaliselt mõõtusi ei kanta. Koostatakse silmamõõduliselt ja võib olla koostatud igale jaamale eraldi või ka naaberjaamadele ühine.. Soovitav on brigaadis 4 liiget, kuid saab töötada ka kahekesi
Juhindudes väliraamatu ja krokii andmetest, kantakse mõõtesirkli, põikmõõtkava ja malli abil järjest kõik situatsiooni- ja reljeefipunktid plaanile sirklitorkega. Määratakse polaarkoordinaatide alguspunkt ja polaarkoordinaadid. Joonestatakse välja krokiil näidatud situatsioonikontuurid ja elemendid kooskõlas antud mõõtkava jaoks kehtestatud leppemärkidega. Horisontaalide tõmbamisel tuleb silmas pidada krokiile kantud põhilisi pinnavorme ja nooltega näidatud ühtlase kaldega suundi. Vormistatakse tussiga.(läbi kõrre puhudes) 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused Mõõdistaja peab suutma konstrueerida kaardi nii, et selle lugeja mõistaks esimese pilguga maapinna üldist reljeefi: on see mägine, tasane või orgudega. Samuti peab reljeefi kujutamise järgi olema võimalik määrata kaardil asuvate objektide kõrgused (silma järgi).
annaabi.ee 
