oli mõlemalt küljelt palistatud marmorsammaskäiguga, tänava otstes aga kõrgusid monumentaalsed väravad. Linna peaväjlak oli sillutatud marmoriga, ei puudunud ka imehea akustikaga odeion (kontserdihoone). Arhitektuurikunsti tipp oli aga jumalanna Artemise tempel. Efesos oli tugev ja hästikindluststud linn ning tõrjus esialgu suurema vaevata barbaarsete naabrite kallaletungid, kuni väravate taha ilmus Lüüdia kuningas Kroisos (Kröösus). See juhutus umbes 560. aastal e. Kr., päris Kroisose valitsemisaja alguses. Linna haaras paanika: näis, et hiigelarmeele on võimatu vastu panna. Türann Pindaros leidis siiski väljapääsu: ta lasi linnaväravatest Artemise templini vedada seitsme kilomeetri pikkuse köie ja kuulutas Efesose puutumatuks "jumalanna territooriumiks". Loomulikult poleks niisugune läbinähtav kavalus suutnud Kroisost peatada, kuid kauplemises vilunud linnaelanikud oskasid ikkagi verevalamist vältida. Nad kuulutasid Kroisose linna ja templi "kaitsjaks"
VI sajandi algul puhkenud konflikt Meediaga võimupiiride jagamise pärast Anatoolia keskosas lõppes 585 a. rahu- ja liidulepinguga lüüdia Alyattese (u. 605 560) ja Meedia Kyaxarese vahel. Anatoolia läänepoolne osa jäi Lüüdiale. Võimsaim Lüüdia valitseja oli kreeka pärimuse järgi Kroisos (u 560 546). Tema võimule allusid ka kõik Anatoolia lääneranniku kreeka linnad peale Mileetose, millega olid sõlmitud liidusidemed. Konflikt Pärsiaga kuninga Kyrosega tõi kaasa Kroisose lüüasaamise ja Lüüdia languse Pärsia võimu alla aastal 546. Meedia Riik kujunes Iraani lääne ja põhjaosas, pealinn Ekbatana. Kreeka pärimuse (Herodotose) järgi oli ühtne riik kujunenud juba VII sajandi esimesel poolel. Assüüria allikad seda ei kinnita. VII sajandi viimasel kolmandikul tõusis Meedia Assüüriale ohtlikuks konkurendiks. 614 sõlmis kuningas Kyaxares (u 625 585) liidu Uus-Babülooniaga, mille tagajärel vallutati 612 ühiselt Niinive
Siis leiti, et olemas on ka Antimaa, mis on teisel pool kesktuld ja st me teda maa pealt ei näe. Ta oli väga kuulus mees. Ta kuulus Krotoni aristokraatia hulka ja hiljem on andmeid, et nende salaühing kujunes poliitiliseks eliidiks. Kreeka-Pärsia suhted Otsustavad sündmused lõppesid 479; aastal 449 sõlmiti Kalliase rahu. Allikatest- meil on palju infot, aga sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. 546.a purustas Kyros Kroisose Lüüdia riigi. Väike-aasia linnad va Mileetos maksid Kroisosele andamit, algul pöördusid Kreeka linna Kyrose poole, et nad alluvad samadel tingimustel talle, mis Kroisosele. Aga Kyros keeldus ja vallutas need riigid. Ta üritas nendes linnades pärslaste toel võimule panna kohalikud türannid, kes olid Pärsia võimule lojaalsed. Pärslastele kujunes vastukaaluks Samose saar. Seal võimutses türann Polykrates , kes kujundas seal ajutise aga väga tugeva merevõimu
annaabi.ee 
