moodsa kõrval ka traditsioonidest rõõmu tunda tahavad. Talu-maakodusid, olgu need siis aastaringseks elamiseks või nädalalõppude puhkepaigaks, leiab väga harva ilma traditsioonilise pliidita. Eks need moodsad pliidid on küll head kiires argipäevases tormamises, kuid neile, kes elust (ja maitsvast söögist) mõnu tunnevad, on puupliit asendamatu. Vanas majas on vana pliit ka väga loomulik. Köök ilma pliidita tundub nagu auto ilma roolita. Pliidikehandeid leidub nii tellistest, krohvituna, ahjupottidest ja (Eestis küll väga harva) metallist. Nende korrastamisel kehtivad samad soovitused mis ahjude puhulgi. Pliidi metallosade roostekahjustusest saab vabaneda terasharja või toiduõliga niisutatud terasvillaga hõõrudes. 4 Pliidiplaati ei tohi kunagi hõõguvaks kütta, sest malmi omadused ei taastu, kui see kuumeneb üle 650 kraadi. Levinuimad probleemid pliitide juures ongi pliidirõngaste või -plaatide pragunemine
moodultellistest, 88 mm paksuse Tavaliselt tellisvaheseinad krohvitakse; koos krohviga on tellisvaheseina ruutmeetri mass 180...230 kg. Tänu suurele massile on tellisvaheseinad väga helipidavad (eeldusel, et kõik vuugid on korralikult mördiga täidetud ). Puudusteks on liiga suur mass, mis on vahelae tarbetuks koormuseks, ning suur töömahukus. Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja
Endiselt on igale korterile ette nähtud eraldi paraad- ja köögisissepääs. Joonis 1.18 Juugendstiil 20. sajandi alguses toob puidust korterelamute arhitektuuri dünaamiliselt liigendatud mahud ja uued arhitektuursed vormid (vasakul elamu Tallinnas, paremal Tartus). 28 Joonis 1.19 Juugendstiilis puitkorterelamud esinevad sageli ka krohvituna, nagu näiteks ka see, arhitekt Artur Perna poolt projekteeritud elamu Viljandis (vasakul). Tallinna üks uhkemaid juugendpuumaju on Peetri aedlinna kuraatori elamuks ja ohvitseride klubiks ehitatud elamu Pärnu maanteel Pääskülas (paremal). Kunagine villa jaguneb nüüd paljudeks väikesteks korteriteks. Omaette nähtusena tuleb ära mainida tsaariaja suvitusarhitektuur (Joonis 1.20). Suurte
annaabi.ee 
