2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Töödes oli ka absurdne huumor. 7. Ka ANDRE MASSON ja YVES TANGUY kasutasid spontaansust, aga mitte täielikult. 8. 1920 ja 1930 aastate sürrealismile oli tüüpiline otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallukates või laste / hullude eneseväljenduses. 9
Sürrealismi eesmärgiks oli elumuutmine, praktikas jääb ikkagi kunstivooluks. Nad kasutasid kunsti elu peaproovina. Püüdsid ka automaatselt jooonistada ühel lõuendil. Eeskujusid, ideid, motiive võtavad nad Freudi öpetusest (unenägude ja hallutsinatsioonide seletus). Sür.listid võtavad sealt sümbolid, samuti on eeskujuks ka laste ja vaimuhaigete joonistused. Miks? Lapsed ja vaimuhaiged pole ühiskonna poolt rikutud. Max Ernst on kunstnik, kes tegi hõõrutuid pilte ehk frotaaze.(Krobedalt pinnalt saadud jäljendid). ,,Ekvivokaalne naine","Kuningas Ubu" Joan Miro püüdis sümboleid abstraktseteni välja kujundada. Tema teosed on hä-sti värviküllased ja dekoratiivsed. ,,Arlekiini karneval". Töödele on iseloomulik absurdne huumor. ,,Hollandi interjöör". Hakkas spontaanselt joonistama,ilma igasuguse plaanita, töö teadlikku juhtimist/kompositsioonini jõudmist üritas väimalikult kaua edasi lükata. ,,Mai". Poolautomaatselt vailminud kujundeid püüti hiljem viimistleda.
Freud defineeris sürrealismi kui puhast psüühilist automatismi, mis väljendab mõtte tõelisi käike ning ei arvesta eetilisi vms kaalutlusi. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti vahelise piiri hägustamine. Toetati spontaansust ning alateadlike tungide väljendamist. Soov Lääne ühiskonda muuta viis sürrealistid aga koostööle kommunistidega. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist. Ka kujutavas kunstis üritati kasutada spontaansust ning juhust, tehti frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid), üritati ka automaatselt joonistada. Laste ja vaimuhaigete joonistutest võetud kujundeid arendati pea abstraktsionismini. Tüüpiline on püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning primitiivsete isiksuste visuaalses eneseväljenduses. Sürrealism on süzeekunst, ei erinenud varasemast maalimise stiili poolest, mõned isegi väga traditsioonilised - veristlik sürrealism. Esemed ja nendevahelised suhted olid enamasti
annaabi.ee 
