T.Malthus (1766-1834) 2 rahvaarvu kujunemise printsiipi: · Rahvaarv suureneb geomeetrilises progressioonis, kahekordistudes iga 25 aasta järel. · Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni. Rahvastikuprobleemid seonduvad ressurssidega ja vastupidi. Malthuse kontrollimehhanismid · Ärahoidev ehk moraalne piiramine abiellumiste edasilükkamine jne. · Sõjad, nälg, haigused. Mõlemad seisukohad on inimlikust seisukohast kritiseeritavad. Rahvastiku dünaamika on tsükliline, kusjuures omavahel seotud on rahvastiku dünaamika ja majanduse areng. Majanduskasvu perioodil on noortel paremad võimalused alustada varem iseseisvat elu ja sünnitada lapsi. Majanduslanguse perioodil sünnitatakse lapsed hiljem (tendentsid võivad ilmneda väikese nihkega). Demograafilise ülemineku teooria ... on keskne rahvastikuteooria. Suuremad muutused demograafiliste protsessides on toimunud 19. sajandist
nimetatav positsioon. Subjektivism on epistemoloogiline positsiooni, mis peab tõeseks seda, kuidas asi paistab. Relativism on epistemoloogiline positsiooni, mille kohaselt igasuguse teadmise kehtivus on alati relatsioonis konkreetse subjekti perspektiiviga ja seetõttu kehtibki üksnes antud subjekti jaoks, välistades üldkehtiva teadmise võimalikkuse. Kuid kui positsioonid (1) ja (2) on mitteproblemaatilised, siis positsioonid (3) ja (4) on kritiseeritavad. Juba Platon osutatud teoses (170c-171c), nagu ka hiljem antiikaja skeptikud, osutasid subjektivistliku positsiooni vastuolulisusele: kui kõik, mis paistab, on tõene, siis tuleb tõeseks tunnistada ka see juhtum, kus kellelegi paistab, et kõik, mis paistab, ei ole tõene. Sellest aga järelduks, et kõik, mis paistab, ei ole tõene, vastupidiselt sellele, mida subjektivism väidab. Relativism ei põrku osutatud raskusele, kuivõrd see kõneleb teadmise tõeväärtusest
Popperi järgi normatiivsed laused ja faktid on ebasümmeetrilised: a)norm loob mingi käitumismalli (fakti), hüpoteesi või faktilause tunnustamine ei loo seda fakti, mille kohta see käib. b)normid suhtestuvad alati faktidega, fakte aga hinnatakse vastavalt normidele, ning neid suhteid ei saa ümber pöörata. Samas on normilausetel ja faktilausetel eksitavaid sarnasusi: 1) mõlemad on vaieldavad, kritiseeritavad ja otsustatavad; 2) mõlemisse puutuvad teatud regulatiivsed ideed (faktide puhul vastavus lause ja fakti vahel, s.t. tõe idee; normidel erinevatel viisidel ja loogiliselt raskemini kirjeldatavad ideed "õiglusest", "headusest" [madalamal abstraktsioonitasemel "õiglane tegu", "hea inimene" on lihtsam opereerida!]). Popper astub välja autoritaarsete normide vastu absoluutse tõe idee (mida ta kaitseb kui regulatiivset ideed) ja absoluutse normi ("õigluse",
annaabi.ee 
