Naturaaltea- dustega harjunud inimesena otsis ta võimalust universaalsete algoritmide raken- damiseks ning tõestas, et see ei ole võimalik, sest ühiskonnad on liiga keerulised ja vajavad igaüks omaette lähenemist. 14 Joonis 2.2: Franz Boas, 1941 15 • Neid võib pidada antropoloogia rajajaiks, kriitiline aspekt seisnes tugitoo- liteadlaste (evolutsionistide) kritiseerimises. • Leidis, et on vajalik detailne kohapealne uurimine. Iga konkreetset kultuuri tuleb hinnata selle kultuurikandja seisukohast lähtudes. • Uuris indiaanlasi • Uskus saavat kultuurist materjali ajaloo rekonstrueerimiseks. • Õpilastest kasvas välja etnopsühholoogia. (Ruth Benedict) 6. B.Malinowski ja Funktsionalism. Bronislaw Malinowski (1884–1942) — üks 20nda sajandi tuntumaid antropo- looge, pärit Poolast, hiljem Inglismaa, USA
1916 lõpetab ülikooli. Võtab I MS arstina osa. 1919 saab kirjutaja, esialgu ajakirjanik. 20ndate alguses kolib Moskvasse, peamiselt kirjutab följetone (lühike, kedagi/midagi naeruvääristav jutt). Samal ajal peab loenguid, kirjutab näidendeid, aktiivne kirjanduselus. Ühtpidi võis arvamust avaldada, aga soovitatult Nõukogude võimu kiites. Julges arvustada, langes kriitika ohvriks. Jäi siiski endale kindlaks. See tõi kaasa tema suhtes survemeetmed, sanktsioonid. Seisnesid loomingu kritiseerimises (292 negatiivset, 3 positiivset artiklit) ja loomingu mitte avaldamises. Jätkas siiski kirjutamist ja lootmist. Surve mõjus mehele ängistavalt. Mõjutas tema vaimu, saatis kirja Nõukogude valitsusele ja ka Stalinile, meeleheitlik samm. Kui loomingut N. liidus ei vajata, lastagu tal siis lahkuda. Või kui jääma peab, tahab kirjatööd saada. Stalin helistas Bulgakovile. Kuulas selgitusi ja Bulgakov võeti teatrisse tööle. Elujärg paranes, teisalt ei hakatud loomingut ikka avaldama
sõltuvuses Riigikogust kõik valitsuse liikmed nimetas ja vabastas Riigikogu) Tegelikkuses 1933. a. PS täies mahus ei rakendunud. Riigikogu ja riigivanem jäid 1933. a. PS-e järgi valimata. 67. Mida kujutas endast Eestis vaikiv ajastu? Kuidas kujunes vaikiv ajastu? Millal oli vaikiv ajastu? Vaikiv ajastu oli periood, mil Eesti riiki valitseti ilma parlamendita, s.t. parlament oli vaikivas olekus. Opositsiooni rünnakute tulemusena, mis seisnes riigivanema ja valitsuse kritiseerimises, lõpetas Riigivanem 2. oktoobril 1934. a. Riigikogu istungjärgu. Riigivanem seda Riigikogu koosseisu enam kokku ei kutsunud. Samas ei kasutanud ka Riigikogu talle Põhiseadusega antud õigust astuda korraliseks istungjärguks kokku iga aasta oktoobrikuu esimesel esmaspäeval. Ka ei nõudnud Riigikogu liikmed Riigikogu kukkukutsumist erakorraliseks istungjärguks. Faktiliselt Riigikogu nõustus valitsuse seisukohaga, et kujunenud olukorras on ainult Riigivanem õigustatud
annaabi.ee 
