4 pinna soojuskadu suureneb. Söömine võib samuti temperatuurile mõju avaldada: süües proteiinirikast toitu, toodab keha rohkem soojust. (Roper jt 1999: 256- 257). 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised Palavikuks nimetatakse organismi üldist reaktsiooni vastuseks mingile ärritajale; seda reaktsiooni iseloomustab kehatemperatuuri kõrgenemine soojusregulatsiooni häirest tingituna. Palaviku puhul soojusteke ületab soojus kao. (Kristman 1978: 51). Temperatuuri tõustes hakkab toimuma intensiivsem soojusteke, nahaveresoonte spasmi tõttu soojuskadu väheneb. Selles staadiumis on haige kahvatu ning tal on külm. Temperatuuri kiire tõusu puhul tekib haigel vappekülm; naha- ja skeletilihaste kokkutõmbumise tagajärjel antakse ära rohkem soojust. Olles tõusnud teatavale tasemele, võib temperatuur samal tasemel püsida mitu päeva, üks- kaks nädalat ja kauem, mille puhul on tegemist püsiva palavikuga (febris continua)
eksudatiivsele pleuriidile. Sageli põevad haiged seda püstijalu olles haigusest teadmatuses ning avastavad selle, kui pöörduvad arsti poole aina süveneva nõrkuse ja halvenema enesetunde tõttu. Infektsiooni võivad tekitada bakterid, mis satuvad kopsukelmetele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma). Kuiva pleuriidi teket saab seostada: tuberkuloosiga, rindkeretraumaga, kopsupõletiku, kopsuinfarktiga, kopsuvähiga. (Kristman 1978.) Peamine sümptom pleuriit on terav, torkivat valu rinnus. See valu võib mõjutada õlgadele ja seljale ka, kuid sageli on ühel pool rinnus vaid. Isiku pleuriit hakkab aevastama, köha, ja kasutamise pinnapealne hingamine tõttu põhjustatud valu sügav hingamine. Patsientidel sageli kirjeldatud pidev valu, mis võivad erineda igavus koos põhjuseks põletik. Kui kuiv pleuriit kaasneb mõne teise haigusega, siis lisanduvad kirjeldatud tunnused selle teise haigusega seotud vaevustele.
Palpatsioonil on maks tugevalt valulik, eriti sapipõie piirkonnas. Hoog võib kesta mõne minuti, tunni või mõne päeva. Pärast hoogu tunneb haige mitu päeva maksa piirkonnas raskust või vähest valu. Vahel jääb kehatemperatuur sapipõie- ja sapiteede põletiku tõttu küllalt kauaks püsima. Mädase põletiku korral võib sapipõis mulgustuda kõhuõõnde. Maksakoolikud võivad korduda kas alles aastate pärast või need ilmuvad sageli, üks hoog teise järel (Kristman 1978). Maksakoolikute leevendamiseks kasutatakse spasmolüütikume. Maksakoolikute, eriti kauakestva hoo ajal, millega kaasneb oksendamine ja tüsistusena sapipõiepõletik ning kollatõbi, vajab haige tähelepanelikku hooldamist. Raske seisund võib kesta nädalaid. Tuleb jälgida patsiendi nahamuutusi, eriti kui haige kaebab nahasügelust. Toidu ja joogireziim korraldatakse vastavalt sellele, kas esineb oksendamist, kollatõbe või teisi haigusnähte