rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Eksistentsialismi mõjutajateks loetakse enamasti järgmisi autoreid: Friedrich Nietzsche, Fjodor Dostojevski, Franz Kafka, Blaise Pascal, Miguel de Unamuno. Eksistentsialitid kritiseerivad produktiivselt näiteks Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat, René Descartesi, aga ka Arthur Schopenhauerit. PÕHIEELDUSED
Suures plaanis olen ju pisike putukas, kes elab tõenäoliselt alla saja aasta ja suure tõenäosusega ma maailmas midagi ei muuda. Ometi tahame kõik head elu elada. Minu hea elu tähendust ja olemust on mõjutanud suuresti kasvatus. Mulle on õpetatud, et tuleb seada eesmärgid ja püüelda nende poole nõnda, et ei tohi oma tegevustes teistele liiga teha ja tuleb olla aus ja järgida häid tavasid. Võimalik, et sellised hoiakud minu kasvatuses on minu vanematele tekkinud mõjutatuna kristlikkust ühiskonnast, mis oli valdav minu vanemate eluperioodil. Tean seda, et minu vanemad ei ole sügavalt usklikud, kuid usun, et aukartus mingi suure ja kõikvõimsa väe ees neil juskui oleks. Minu ema on üle elanud sõjaaja ja usun, et kriisiolukordades on inimkond tihti pöördunud religiooni. Nagu öeldud, ei ole minu vanemad sügavalt religioossed kuid mõningaseid mõjutusi ma siiski tunnetan. Mäletan isegi kui ma algklassides kunagi olen kirikus jõulude ajal laulmas käinud
eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust, ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik st. abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Samuti kritiseeris Kierkegaard Taani kiriku sisutühja "kristlikkust", paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Siit ka tema suur vastuolu riigikirikuga ja sisemised kannatused. Juba varasest noorusest alates oli tema ja vaimse vabaduse vahel igasugu takistusi. Kasvatuse, pieteedi, teiste inimsaatustega oli ta suletud olemasolnud kirikusse nagu vang nelja seina vahele. Ometi võitis ta need takistused ja jõudis päevavalguseni, ta tekitas protsessi mis
annaabi.ee 
