ole riigi vastased. See muudab valitsejatele kristluse vähem vastumeelseks. Samas ei tunnista kristlased valitsejat kui jumalat. Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga. Kiusamistest hoolimata püsima jäämine on samuti kristlust tugevdanud. KRISTLIKU KIRIKU ORGANISATSIOON ecclesia kirik civitas linn; haldusüksus Algselt on kirik linnaline nähtus. Sellest ka mõiste pagani maalt (maa ei olnud kristianiseerunud). Algselt oli piiskop armulauajumalateenistuse juhataja. Talle allusid kogudusevanemad ehk presbüterid. Olid ka diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja tegelesid heategevusega. Algsetes kogudustes teenisid ka naised, kuid hiljem mitte. Põhjuseks naiste suur osa paganlikes usundites. Neljandal sajandil hakkab preesterkond arenema omaette seisuseks, keda eraldas muust rahvast ametissepühitsemine. Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopid olid algusest peale teistest
Ristiusu sümbolitele hakati omistama maagilist tähendust. Vana elulaad ja püsivalt looduslik eluviis soodustasid omakorda ka vana usundi püsimist, mis lisaks muutus üheks vastupanu vormiks vallutajatele ja valitsejatele. Ristiusu sisseimbumist ja põimumist vana rahvausundiga ei saa muidugi eitada. Rahvapäraste eesnimede asendumise põhjal kristlikega on arvatud, et XV sajandi lõpuks- XVI sajandi alguseks olid eestlased juba ulatuslikumalt kristianiseerunud. XVII sajandi lõpul asus hulk humanistlik-ratsionalistlikult häälestatud pastoreid levitama talurahva seas teadmisi põllutööst ja tervishoiust, uurima kohalike põlisrahvaste keelt ja folkloori, mis tuli edasises perspektiivis kasuks just ilmaliku kultuuri arengule. Uue sajandi 20. aastaist hakkas luteri kirikus esiplaanile tõusma taas pietistlik suund ja edaspidi ortodoksne nn. konfessionalism.
Mingisuguseid repressioone otseselt ei toimunud, aga liikumine hakkab vähenema. Kes fanaatiliselt jäid vennastekogude mõtte juurde, hakkavad pidama salakokkusaamisi. See aga ei soosi massilisust. 11.04.1764 annab keisrinna Katariina II välja uue ukaasi, millega liikumine kui selline võib oma tegevust jätkata. Kiriku kontroll on seekord tugevam. Ukaas oli ettevaatlik. Herrnhuti liikumist võib pidada eestlaste kristianiseerumise lõpuks eestlased on lõplikult kristianiseerunud. Kõlbeline käitumine ja koorilaul teevad tänu vennastekogudele hüppe edasi. Teoloogiline ratsionalism. Ka luteri kirik muutub karskemaks, tagasihoidlikumaks. Uus mõtlemine 18. sajandil eesmärk on, et talupoeg on pärast jutlust targem kasulike näpunäidete andmine jutluse ajal. Nt Masing olevat oma jutluse ajal ka sõnniku kasulikkusest rääkinud. Kui hernhuti liikumine oli paljuski tugeva liikumise saavutanud, oli ka kiriku enda reaktsioon uutesse oludesse passitamine
annaabi.ee 
