Nii panused kui ka asukoht otse kiriku seina ääres viitavad maetute kõrgele sotsiaalsele positsioonile. Et kristianiseerimine oli vägivaldse iseloomuga, on Eesti ajalooteaduses olnud üldiselt tavaks rõhutada kõigi eestlaste tugevat vastuseisu ristiusule. Sellise arvamuse taga heiastub ühtlasi ka ettekujutus siinsest suhteliselt egalitaarsest ühiskonnast 13. sajandi alguses. Viimastel aastatel on mitmed uurijad jõudnud siiski seisukohale, et üldistus on mõneti ebaõige. Kuna kristianiseerimises on üldiselt kandev roll eliidi suhtumisel , tuleb kindlasti arvestada kujunenud poliitilise olukorraga Eesti eri osades. Muistses vabadusvõitluses kannatas enim Lõuna-Eesti, kus toimus suurem osa lahinguid ning suurem osa siinsest eliidist kas tapeti või tõrjuti võimult kõrvale ning maad asusid vallutuse järel haldama peamiselt saksa päritolu vasallid. Ilmselt just kohaliku eliidi hävingu tõttu juurdus ristiusk siin visalt
õpetustraditsiooni. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastasid vaimulike ettevalmistamist. Vastureformatsiooni tulemused: · Osades Euroopa piirkondades õnnestub protestantism mahasuruda. · Katoliku kiriku õpetus kaasajastub ja muutub jäigemaks (toimub eemaldumine humanistlikust sallivusest). · Kirikukorraldus organisatsioonina kaasajastub. · Kirik osaleb aktiivselt asumaade kristianiseerimises - edukalt. · Katoliku kirik säilis. Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused: · Kõrged maksud ning paljud kauplemist takistavad majanduskeelud põhjustasid Madalmaades rahulolematust. · Madalmaalased pidasid Hispaania kuningat Felipe II võõraks valitsejaks. 46 · Felipe II surus maha reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi ning seetõttu algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu.
paganlikul ajal. Ristiusu omaksvõtt Eesti eri piirkondades Tingituna kristianiseerimise vägivaldsest iseloomust, on Eesti ajalooteaduses olnud üldiselt tavaks rõhutada kõigi eestlaste tugevat vastuseisu ristiusule. Sellise arvamuse taga heiastub ühtlasi ka ettekujutus siinsest suhteliselt egalitaarsest ühiskonnast 13. sajandi alguses. Viimastel aastatel on mitmed uurijad jõudnud siiski seisukohale, et tegemist on mõneti ebaõige üldistusega. Kuna kristianiseerimises on üldiselt kandev roll eliidi suhtumisel, tuleb kindlasti arvestada kujunenud poliitilise olukorraga Eesti eri osades. Muistses vabadusvõitluses kannatas enim Lõuna-Eesti, kus toimus suurem osa lahinguid ning mida sõja käigus pidevalt rüüstati. Suurem osa siinsest eliidist kas tapeti või tõrjuti võimult kõrvale ning maad asusid vallutuse järel haldama peamiselt saksa päritolu vasallid. Ilmselt just kohaliku eliidi hävingust tingituna juurdus ristiusk siin visalt
annaabi.ee 
