ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele. Kuna tal ei olnud toetajaid loobus ta kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviisist. Kristjan Jaak Peterson jäi ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Kristjan Jaak Peterson suri Riias tiisikusse. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad
õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele, luulele (vähem kui Riias), korporatsioonielule. Õigustamata toetajate lootusi - loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis -, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse Soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks, 21
Õigustamata toetajate lootusi, loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. 3 Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Pettunud ja põdura tervisega noormees lootis siiski mõistmisele tulevikus. Kristjan Jaak Peterson suri 1882. aastal Riias tiisikusse. Ta on maetud sealsele Jakobi kalmistule, kuid tema haua täpsem asukoht on teadmata. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks
annaabi.ee 
