Uute väeosade moodustamiseks vajati rohkem sõdureid. Mindi sundvärbamisele. Rooma sõjavägi oli vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Sõjavägi oli küll võistlusvõimeline, kuid kaugenes üha ühiskonnas juurdunud väärtustest. Sõjaväe barbariseerumisest sai Lääne Rooma riigi languse peamisi põhjusi. Ristiusukiriku peamine struktuuriüksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korralad oma alluvas piirkonnas kristalste usuelu ja hoolitses selle eest, et ei leviks väärõpetusi. Peapiiskopid olid metropoliidid, neile kuulus kogu kirikut ja ristiusku puudutavates küsimustes märksa suurem otsustamisõigus kui ülejäänutel. Esialgu oli peapiiskopkondi neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid õleriigilistele kirikukogudele sinoditele.
laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu. Sinod piiskopkonna koosolek. Visitatsioon piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester tegi kristalste hingehoiutööd. Kümnis maamaks 1/10 saagist. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Kaanonik toomhärra. Katoliku õpetuse seisukohad pattude lunastamine, kristuse ülestõusmine, kõik kristuse ees võrdsed. Sakramendid e. rituaalsed toimingud, ristimine, viimne võidmine, armulaud. Paavstide tähtsus suurenes 7-8saj, kui tekkisid kirikuriigid. Frangi riik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse 5saj lõpul. Valitsejaks sai Chlodovech, 496a
Suhtemine kristliku Euroopaga tõi kaasaskandinaavlastele ristiusu. Selles nähti ühte võiamlust normande tsiviliseerida ja seega likvideerida oht põhjast. Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusu vahendit oma võimu kindlustamseks. Pärast seda hakkasid retked vaibuma.Nüüd olid siseolud kindlal alusel ja ei mindud enam rüüsteretkele. Röövretki lõpetas ka ristiusk, mis taunis vägivalda teiste kristalste vastu. Nüüd tõusid rüüstajatena esile eestlased ja kuralsed. · uute maade asustamine 8 ja eriti 10 saj hakkasid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. 9 saj. asustasid norralased Islandi, kuhu rajati üle 400 asula ja kujunes Althing-üldine esinduskogu.Mindi ka Põhjamere saartele. Järgmisel sajandil (10) rändas osa Islandi asukaid Norrast põgenenud pealiku Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatuseks
annaabi.ee 
