H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.2. Osasoonide saamine Kahte katseklaasi valasin ühte ~2 ml fruktoosi, teise ~2 ml glükoosi lahust. Mõlemale lisasin ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutasin, kuni tahked ained olid lahustunud. Reaktsioonisegusid hoidsin järgnevad 40 min keeva veevanni sees, aeg-ajalt loksutades. Umbes 10 min peale keeva vees sees hoidmist sai juba näha kristallstruktuuride moodustumist mõlemas katseklaasis (fruktoosi puhul erksamalt). Siis jahutasin mõlemat katseklaasi jäävannis. Mikroskoobiall oli mõlemale lähtesuhkrule iseloomulik osasoonistruktuur hästi näha. Järeldus Taandavad suhkrud glükoos ja fruktoos reageerimisel fenüülhüdrasiiniga tekitasid osasoonid, mis keetmisel kristallusid hõlpsasti välja. Tekkinud kristallide kuju on lähtesuhkrule iseloomulikud. H OH C HC N NH
Materjalide omadused: füüsikalised, keemilised, mehaanilised, tehnoloogilised, aine sisemine ehitus. Keemilised: võimaldavad ennustada mehaanilisi, tulekindluse ja biopüsivuse omadusi. ·Atomaarset tasandit (keemilise el. väljendatud koostis) kasut. põhiliselt metallide puhul. ·Molekulaarset tasandit on kasut. ühest molekulist koosneva materjali puhul. ·Mineraloogilist koostist kasut. mitmest lihtaine molekulist koosnevate kristallstruktuuride väljendamiseks. ·Faasiline koostis ja aine olek. Struktuurist sõltuvad materjali tugevuslikud omadused ja püsivus (reag. teiste ainetega), vaadeldakse 2 tasandil: makrostruktuur (palja silmaga nähtav poorsus, tera jämedus jne), mikrostruktuur (mikroskoobiga nähtavad peenemad poorid, kristalli kuju ja suurus jne). Füüsikalised: ·Absoluutne tihedus aine mass jagatud poorideta aine ruumalaga (aine tihedus). g/cm3.
Maasisese soojusenergia avaldumisvormideks maapinnal on vulkaanid, termaalalad, kuumaveeallikad, samuti kaevandustes ja puuraukudes tõusev temperatuur jpm. Maasisese soojusenergia allikad: 1) algne soojus mis kogunes Maa moodustamisel temale langevate osakeste (asteroidide, planetesimaalide jmt) põrkumise kineetilise energia muundumisel soojusenergiaks; 2) radioaktiivsete isotoopide lagunemisel eralduv soojus, 3) mineraalide kristallstruktuuride kollapseerumisel eralduv energia (aatomite pakinduse muutus) Maasisese soojusülekande/edasikandmise viisid: 1) konduktiivne transport e. osakeste soojusjuhtivuse teel kuumemalt alalt Maa sisemuses külmema ala e. maakoore suunas. Kivimid on üldiselt halvad soojusjuhid ja kui see oleks ainus soojuse edasikandmise viis, siis peaks algselt sisemuses sulanud Maa veel tänapäevani olema sulas olekus... 2) konvektiivne transport e
4.6.2. Baastahud heksagonaalses kristallis................................................................ 37 4.6.3. Prismaatilised tahud. ....................................................................................... 37 3 4.6.4. Suunaindeksid heksagonaalses kristallis ......................................................... 37 4.7. Võrdlus PTK, RTK ja THP kristallstruktuuride vahel. ................................................ 37 4.7.1. PTK ja THK (joonised 3.26-3.32) ...................................................................... 37 4.7.2. Ruumtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur ............................................... 38 4.8. Ruumilise, planaarse ja lineaarse tiheduse arvutused elementaar-rakkudes (joonis 3.33). 38 4.8.1. Ruumiline tihedus (joonis 3.33)........................................
annaabi.ee 
