St, et näiteks ioonse CaF2 ioonpaigutus peab olema selline, et iga Ca2+ iooni kohta on 2 F-iooni. 5.Millised on võimalikud kombineeritud sidemed 1.Iooniline-kovalentne, 2.metalliline-kovalentne, 3.metalliline-iooniline ja 4.iooniline- kovalentne-metalliline. 6.Koordinatsiooniarv HTP struktuuris? 12 7.Mis on kristallvõre defekt? Igasugune kõrvalkalle ideaalsest võre korrapärast. 8.Millised on difusiooni kiirust mõjutavad faktorid? Difuseeruva osakese suurus, dif mehanismis, temp, aine kristallmodifikatsioon. 9.Joonistage võimalikukd metallide tsoonistruktuurid 10.Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? E=h*9=h*c/lamb, kus h-blancki konstant, lamb-valguse lainepikkus, 9-valguse sagedus 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? 12 1.Mis on sulamid? Kahte või enamat metalli sisaldavad materjalid, milledele võib olla lisatud ka mõningaid mittemetallilisi elemente. 2.Mis on aatomnumber?
St, et näiteks ioonse CaF2 ioonpaigutus peab olema selline, et iga Ca2+ iooni kohta on 2 F-iooni. 5.Millised on võimalikud kombineeritud sidemed1.Iooniline- kovalentne, 2. metalliline-kovalentne,3.metalliline-ioonilineja 4.ioonilinekovalentne-metalliline, 6.Koordinatsiooniarv HTP struktuuris?12. 7.Mis on kristallvõre defekt? Igasugune kõrvalkalle ideaalsest võre korraparast. 8.Millised on difusiooni kiirust mõjutavad faktorid? Difundeeruva osakese suurus, dif. mehhanismist, temp, aine kristallmodifikatsioon 9.Joonistage võimalikud metallide tsoonistruktuurid? 1)valentstsoon on vaid osaliselt täidetud elektronidega2)täis valentstsoon ja normaalolekus tühi juhtivustsoon kattuvad osaliselt.3)Ja 4) On sarnased: Kõik olekud valentstsoonis on täidetud, puudub kattumine juhtivustsooniga, valents ja juhtivsoon on eraldatud keelatud tsooniga. Erinevus 3) ja 4) vahel seisneb keelutsooni laiuses. 10.Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? kus h -- blancki
Segu erinevad osad võivad olla ka erinevas olekus (veeaur-vesi-jää). Mõõtmine Mõõtmine - mingi suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga). Reaktsioonivõrrandid Reaktsioonivõrrand väljendab alati: reaktsioonis osalevate ainete keemilist koostist ; reaktsioonis osalevate ainete omavahelisi moolsuhteid (reaktsioonivõrrand peab olema tasakaalustatud!) Reaktsioonivõrrand väljendab vajadusel: reaktsioonis osalevate ainete olekuid (vesilahus, tahke, vedel, gaasiline, kristallmodifikatsioon jne) ; reaktsioonisaaduste eraldumist süsteemist gaasi või sademena ; reaktsiooni toimumise eritingimusi (temperatuur, rõhk, katalüsaatorite juuresolek) ; reaktsiooni soojusefekti. Reaktsioonivõrrandite põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi. Näiteks saab leida lähteainete või reaktsioonisaaduste koguseid teiste vastavate ainete koguste põhjal. Samuti saab koostada vastava keemilise protsessi massi- ja energiabilanssi. Ruumalaliste suhete seadus (Gay-Lussaci seadus)
annaabi.ee 
