esinduslikumad ansamblid võisid sageli kanda üsna kaugeleulatuvaid mõjutusi. Pole põhjust arvata, et Baltikumi mõisaarhitektuur olnuks oluliselt maas vastavatest arengutest LääneEuroopas. Tihe kontakt välismaaga, reisid, ehitusmeistrite vahetamine, arhitektuurialase kirjanduse lai levik võimaldasid kursisolemist ka kõige uuemaga. Hilinemisena võib tõlgendada üksnes tõika, et paljud nähtused imporditi lääne arhitektuurist "kristalliseerunult", valmiskujul. Siinkohal on sobiv kohaliku kirjamehe J.J.Jannau veidi irooniline märkus: "Liivimaal on küll ilusaid hooneid näidata, kuid kahjuks pole meie ehituskunst enamasti muud kui koopia. Kõik, mis juba Roomas, Napolis, Dresdenis või Berliinis peab ka meil olema" Missugune siis oli ikkagi see Ohtu, mille ehitas Kursell? Täpseid andmeid meil selle kohta ei ole, küll aga võime üldülevaate saada kunstiajaloolase Ants Heina koostatud
enesemääratlusel – Doris Kareva puhul toetudes klassikalise poeedi tüpaažile. Doris Karevat jaotatakse ka gruppi postsümbolistlik luulelaad, mis kaotab senise valitseva positsiooni. Siin toimuvatest edasiarendustest on kõige ilmekam tehniliselt viimistletud maneristliku võttestiku tugevnemine. Seda tendentsi on võimalik tõlgendada ka postmodernistliku situatsiooni huviga ajalooliste stiilijäljenduste vastu. Fakte ja väiteid. Kareva luulelaad avaldub kristalliseerunult luulekogus “Vari ja viiv” (1986) Tema luule toetub sümbolistlikule traditsioonile. Kareva sai tuntuks armastusluuletajana, lisaks on ta loomingus religioosse taustaga otsinguid ja iluelamuste peegeldusi. Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud: Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992)
toetudes klassikalise poeedi tüpaazile. Doris Karevat jaotatakse ka gruppi postsümbolistlik luulelaad, mis kaotab senise valitseva positsiooni. Siin toimuvatest edasiarendustest on kõige ilmekam tehniliselt viimistletud maneristliku võttestiku tugevnemine. Seda tendentsi on võimalik tõlgendada ka postmodernistliku situatsiooni huviga ajalooliste stiilijäljenduste vastu. Fakte ja väiteid. Kareva luulelaad avaldub kristalliseerunult luulekogus "Vari ja viiv" (1986) Tema luule toetub sümbolistlikule traditsioonile. Kareva sai tuntuks armastusluuletajana, lisaks on ta loomingus religioosse taustaga otsinguid j ailuelamuste peegeldusi. Luulenäited. Ekstaas. Su kaunidus on pannud kannatama nii mõnegi see imeväärne riist,
annaabi.ee 
