s.o. paljudest enam vähem ühesuurustest korrapäratult paiknevatest kristallidest koosnev aine nt. Metallid,soolad. Korrapärase suure monokristalli nt rubiin-, fluoriid saamikseks on vajalik ühe domineeriva kristallatsioonikeskme olemasolu.Monokristallide kasvatamiseks rakendatakse msg. Meetodeid nt. Kristallikeskme aeglast väljatõmbamist vedelikust, vedeliktranspordi meetodit. Kristallisatsioonivesi · Kristalse aine nt. CuSo4 5H2O kristallvõres molekulidena olev vesi. Kristallhüdraadisteraldubkuumutamisel 100-400C, seejuures neeldub soojust ja muutuvad kristallvõre parameetrid nt. Võib tekkida uus mineraal. EE nr 5
kapillaarvesi lõheline savikivim(kilt) gravitatsiooniline vesi avatud lõhelisus kristallisatsioonivesi Põhjavee paiknemine I Põhjavee paiknemine II aeratsioonivöö maapinnalähedane põhjavesi
● kilevesi-suhteliselt liikuv, vajalik vedela faasi olemasolu, külmub nullist madalamal tempera- tuuril, eemaldatav ainult aurustumisel. III. Vaba vesi: ● kapillaarvesi- liikumine kapillaarjõudude mõjul, kapillartõus seda suurem, mida peenemad on poorid, taimedele kättesaadav. ● gravitatsioonivesi- liikumine raskusjõu mõjul, sellega tegeleb klassikaline hüdroloogia. IV. Tahke vesi- jää, kelts V. Kristallisatsioonivesi ja keemiliselt seotud vesi- mineraalide koostises. Kristallilist vett saab eraldada temperatuuril 400ºC, mineraal ei lagune. Konstitutsioonilist vett saab eraldada temperatuuril üle 400ºC, mineraal laguneb. Põhjavee teke Inflatsiooni vesi vesi sajab maha ja imbub pinnasesse, on meil Kondensatsiooni vesi pole meie kliimas, aga võib olla väga oluline kuuma kliimaga aladel. Sedimentatsioonivesi, kui setted kuhjuvad, näiteks meredes, siis pooridesse võib jääda