Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kristallikesi" - 5 õppematerjali

Keemia - Halogeenide osa
6
odt

Keemia - Halogeenide osa

toime tõttu ravimites hüsteeria ja unetuse puhul, lisaks veel optikas. Jood · Väikestes kogustes kasutatakse joodi katalüsaatoritena, looma ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses, halogeenlampides, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärme diagnostikas. · Hõbejodiidi on kasutatud ka looduse mõjutamisel, näiteks orkaani ja vihma ärahoidmiseks. · Lennukilt pihustades pilvesse hõbejodiidi kristallikesi, siis muutuvad need kondensatsioonikeskmeteks ja nende umber hakkavad kasvama piisad. Nii saab esile kutsuda sademeid, näiteks metsatulekahjude korral. Mõnel pool on seda kasutatud ka selleks, et vihm enne maha sajaks, kui see jõuab mittesoovitud piirkonda või üritusele, näiteks parade segama. Astaat · Kasutatakse tuumareaktorites. 5

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
Halogeenid
3
doc

Halogeenid

paisumist. kõhulahtisust, tugev kipitustunne kätes ja jalgades, iiveldusokendamist, peavalu ja hingamisraskusi. tuntumate ühendite omadused, kasutusalad:Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja niiskes õhus tugev hape. Hõbejodiidi kiristallid sarnanevad jääkristallidega. Kui lennukilt pihustada pilvesse hõbejodiidi kristallikesi, siis muutuvad need kondensatsiooonikeskmeteks ja nende ümber hakkavad kasvama piisad. Nii saab esile kutsuda tellimise peale sademeid, näiteks metsatulekahjudekorral. HI omadused: Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Selgita mõisteid: Halogeen-VII A rühma elemendid.(fluor,broom,kloor,jood) Fluoroos- fluori üleküllus Kloorivesi- kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi.

Keemia → Keemia
50 allalaadimist
Elementaarosakeste jälgimise ja registreerimise meetodeid
10
docx

Elementaarosakeste jälgimise ja registreerimise meetodeid

kokkupuute tunde.[1] Emulsioonimeetod Wilsoni ja mullikambrite kõrval kasutatakse osakeste registreerimiseks paksukihilist fotoemulsiooni. Kiirete laetud osakeste ioniseeriva toime tõttu fotoplaadi emulsioonile avastas prantsuse füüsik A. Becquerel 1896. aastal radioaktiivsuse. Emulsioonimeetodit arendasid edasi nõukogude füüsikud L. Mõssovski, A. Zdanov jt. Fotoemulsioon sisaldab suure arvu hõbebromiidi mikroskoopilisi kristallikesi. Kristallikesse tungiv kiire laetud osake lööb üksikutest broomi aatomitest elektrone välja ning nende kristallikeste ahel moodustab varjatud kujutise. Ilmutamisel taastatakse nendes kristallides metalliline hõbe ja hõbedaterakeste ahel moodustab osakese jälje. Jälje pikkus ja jämeduse järgi saab hinnata osakese energiat ja massi. Jäljed on fotoemulsiooni suure tiheduse tõttu väga lühikesed (radioaktiivsete

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
Halogeenid - leidumine-saamine ja omadused
7
doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

Kasutusalad Väikestes kogustes kasutatakse joodi erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses, halogeenlampides, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärme diagnostikas. Hõbejodiidi on kasutatud ka looduse mõjutamisel, näiteks orkaani ja vihma ärahoidmiseks. Hõbejodiidi kiristallid sarnanevad jääkristallidega. Kui lennukilt pihustada pilvesse hõbejodiidi kristallikesi, siis muutuvad need kondensatsiooonikeskmeteks ja nende ümber hakkavad kasvama piisad. Nii saab esile kutsuda tellimise peale sademeid, näiteks metsatulekahjude korral. Mõnel pool pihustati ka hõbejodiidi pilvedesse selleks, et vihm eelnevalt maha sajaks, enne kui see jõuaks mittesoovitud piirkonda või üritusele, nagu näiteks paraade segama. Biotoime Jood on elusorganismidele vajalik element. Eluslooduses on jood laialt levinud, ent väga väikestes kontsentratsioonides

Keemia → Keemia
125 allalaadimist
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

piludest koosnevat süsteemi milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Joonte arv ühe millimeetri kohta ulatub mõne tuhandeni, joonte üldarv aga üle 100 000. Valguse polarisatsioon Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil korrastatud, nimetatakse polariseerituks. Polarisatsioon esineb ainult ristlainetel. Polaroid Tselluloidikile, milles on suur hulk ühesuguselt orienteeritud jodohiniinsulfaadi kristallikesi (Nensed kristallides neeldub üks kaksikmurdumisel tekkinud kiirtest juba 0,1mm pikkuse tee läbimisel) Polarisatsioonitasandi pööramine 1) Loomulik pööramine. Lineaarselt polariseeritud valguse läbiminekul mingist ainest toimub valgusvektori võnkumistasandi pööramine. 2) Magnetiline pööramine. Optiliselt mitteaktiivsed ained omandavad magnetvälja toimel võime pöörata polarisatsioonitasandit. Dispersioon Valguse lahtumine spektriks

Füüsika → Füüsika ii
232 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun