a. PE b. alumiiniumoksiid c. s-klaas d. boor Küsimus 5 Spectra on... Vali üks või enam: a. polüetüleeni tüüp b. polüamiidi tüüp c. polüpropüleeni tüüp d. polüstüreeni tüüp Küsimus 6 Süsinikkiu valmistatakse järgmistest toormaterjalidest: Vali üks või enam: a. klaaskiud b. rayon-kiud c. polüakrüülnitriilkiud d. pigi Küsimus 7 Milline toode kuulub aramiidide rühma? Vali üks või enam: a. nomex b. nailon Küsimus 8 Spectra on... Vali üks või enam: a. kristalliinne materjal b. amorfne materjal Küsimus 9 Süsinikkiu omadused sõltuvad... Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. kristalliinsusest c. viskoossusest d. hinnast Küsimus 10 Milline nendest materjalidest on levinuim sarrus? Vali üks või enam: a. aramiidkiud b. boorkiud c. süsinikkiud d. klaaskiud Küsimus 11 Kas kiude segatakse omavahel komposiitide omaduste parendamiseks? Vali üks või enam: a. jah b. ei Küsimus 12 Millisel materjalil on suurim elastsusmoodul?
d. kõvendamiseks kasutatakse katalüsaatoreid Küsimus 13 Polüetüleeni tüübid on Vali üks või enam: a. madaltihe b. lineaarne c. kõrgtihe d. ülikõrge molaarmassiga Küsimus 14 Epoksüvaikude kõvendid on: Vali üks või enam: a. amiinid b. tioolid c. anhüdriidid d. amiidid Küsimus 15 Millised nendest väidetest on õiged PVC puhul? Vali üks või enam: a. molaarmass on kuni 0,2 mln b. tihedus suurem kui H2O-l c. kõrge hind d. kristalliinne Küsimus 16 Milleste materjalide valmistamisega seotud kulud on kõrgemad? Vali üks või enam: a. termoplastid b. reaktoplastid Küsimus 17 Millist materjali toodetekse kõige enam aastas? Vali üks või enam: a. PET b. PVAC c. resoolvaigud d. epoksüvaigud Küsimus 18 Millised nendest väidetest on õiged PTFE puhul? Vali üks või enam: a. kõrge löögisitkus b. amorfne materjal c. kõrge pinnaenergia d. kasutatakse isolatsioon materjalina
Sood hõlmavad 22.3% Eesti territooriumist. Suurimad ja tähtsamad sood on: Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla , Lavassaare, Suursoo , Peedla. Turvas jaotub tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks: Hästikõdunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetusturbana. Moodustab 85% varude üldhulgast. Vähekõdunenud rabaturvas, kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vahem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast. Kristalliinne ehituskivi Väärtuslik ehitusmaterjal killustikuna, betoonitäitena, ehituskivina. Eestis on seni kasutatud ehituses ja killustiku tegemiseks rändkive. MAARDU graniidimaardla- graniit lasub 170-200 m sügavusel, kivimi kvaliteet on kõrge, tootmine võimalik vaid maa-alusel kaevandamisel, mis Eestis aga lähiajal majanduslikult vaevalt võimalik on. Liiv ja kruus Tähtsamad leiukohad: oosid, mõhnad, deltad, samuti tuule- ning mere- ja järvetekkelised.
.. 6 000 000) polüetüleeni (UHMWPE, ultra high molecular weight polyethylene). LDPE madaltihe polüetüleen LLDPE lineaarne madaltihe polüetüleen HDPE kõrgtihe polüetüleen Joonis 1. PE struktuurid PE on poolkristalliline (kristalliinne) termoplast, mis tähendab, et: regulaarne keemiline ja ruumiline struktuur koosneb kristallidest, mis on eraldatud amorfse osaga 3 näited: HDPE, LDPE, ka PP, PET iseloomulik kristallide sulamistemperatuur, üleminekutemperatuur (10-20 kraadi), vastupidine protsess kristallumine (15-30 kraadi).
sisaldavad ka amorfset osa. Seetõttu kasutatakse polümeeride puhul mõistet kristalliinsus (poolkristalliline). Polümeerid ei ole ka kolmedimensionaalselt isotroopsed. Seetõttu on polümeeridele iseloomulik polümorfism, st. et ühesuguse koostise ja konfiguratsiooniga polümeerid võivad kristalliseerumisel anda erinevaid kristallmodifikatsioone. Plastide mehaanilised omadused sõltuvad suurel määral kristallatsiooniastmest (kristallilise ja amorfse struktuuri suhe). Kristalliinne struktuur mõjutab polümeeride omadusi: Suureneb ahelate pakkimistihedus, seega ka polümeeri tihedus, Tõuseb pehmenemistemperatuur, Väheneb polümeeri läbipaistvus. Amorfsus on polümeersete ahelate segmentide täiesti juhuslik asetus ruumis, s.t. maksimaalselt ebakorrapärast struktuuri. Klaasistumine on amorfse polümeeri üleminek tahkesse olekusse. Klaasistumis- ehk klaasisiirdetemperatuuril T g toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi
Pakendiaktsiis - Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja imporditud pakendit (klaas, keraamika, plastik, metall, paber, kartong ja muu pakend). Maavara kaevandamisõiguse tasu - Maavara kaevandamisõiguse tasuga maksustatakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamist, kasutamist ja selle kasutuskõlbmatuks muutmist. Maksustatud maavarad on dolokivi, kruus, liiv, lubjakivi, põlevkivi, savi, turvas, fosforiit, kristalliinne ehituskivi. Vee erikasutusõigus - Vee erikasutusõigusega maksustatakse pinnavee- ja põhjaveevõttu, kui ööpäevas võetakse vähemalt 30 kuupmeetrit pinnavett või 5 kuupmeetrit põhjavett (v.a mineraalvee korral). Peale joogi- ja tehnoloogilise vee on maksustatud ka kaevandus- ja karjääri- ning jahutusvesi. Kalapüügiõiguse tasu - Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda veekogudest kalu või korjata veetaimi
või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. (2) Maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kaevandamisõiguse tasumäär kehtestatakse maavaravaru tonni või kuupmeetri kohta, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alam- ja ülemmääradest. (3) Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on: 1) dolokivi 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest; 2) fosforiit 1,53 ja 3,19 eurot tonni eest; 3) kristalliinne ehituskivi 1,27 ja 2,57 eurot kuupmeetri eest; 4) kruus 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest; 5) liiv 0,25 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest; 6) lubjakivi 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest; 7) põlevkivi 0,92 ja 6,39 eurot tonni eest; 8) savi 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest; 9) turvas 1,15 ja 2,87 eurot tonni eest. Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest
annaabi.ee 
