grafiidina.Sõltuvalt grafiidi kujust jagatakse malmid järgmiselt: Hallmalm grafiiti esineb hallis malmis lehe või lille kujuliselt..Halli malmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel.Halli malmi ei anna sepistada.Keevitada annab teda halvasti.Lõike töötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtubevmalm Kui hallile malmile lisada alumiiniumi või magneesiumi sis tekivad kristaliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju,Niisugusel malmil on suur tugevus.MarkeeritaKSE By65,By80,By90,By100 arv näitab tõmbetugevust .Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle,nukkvõlle,hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandid kuumutada siis valges mallmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks.Kui kuumutamine toimub liiva sees siis tempermalmi murdepind on valge.Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse siis saadakse musta murdepinnaga tempermalm. Cy30-
olekus grafiidina.Sõltuvalt grafiidi kujust jagatakse malmid järgmiselt: Hallmalm grafiiti esineb hallis malmis lehe või lille kujuliselt..Halli malmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel.Halli malmi ei anna sepistada.Keevitada annab teda halvasti.Lõike töötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtubevmalm Kui hallile malmile lisada alumiiniumi või magneesiumi sis tekivad kristaliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju,Niisugusel malmil on suur tugevus.MarkeeritaKSE By65,By80,By90,By100 arv näitab tõmbetugevust .Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle,nukkvõlle,hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandid kuumutada siis valges mallmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks.Kui kuumutamine toimub liiva sees siis tempermalmi murdepind on valge.Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse siis saadakse musta murdepinnaga tempermalm. Cy30-6,Cy45-2
Heksagonaalne ruumvõre n=17 aatomit (esineb põhiliselt värvilistel metallidel) 4. Mis muutused toimuvad metallis kristalliseerumisel kriitilistel temperatuuridel? Kristalliline aine ülevalpool sulamistemperatuuri 1635° on vedelas olekus 1535° toimub momentaalne tardumine, kristalliliste tsentrite moodustumine (toimub primaarne tardumise protsess), seda temperatuuri nimetatakse ka kriitiliseks temperatuuriks (1). Allpool toimub sekundaarne kristaliseerumise protsess, selle vältel madalamatel kriitilistel temperatuuridel 2;3;4 toimub ruumvõrede muutus. Aeglasel jahutamisel esinevad kõik kuubilised ruumvormid. Sulamites olenevalt lisanditest muutuvad kriitilised temperatuurid. Need muutused kantakse oleku diagrammile, mille vertikaal teljel on temperatuur ja horisontaalsel on koostis (Süsinik %). Temperatuuride muutuse teekonna määrab ära neid ühendav kõver. METALLIDE MEHAANILISED OMADUSED 5
Valukanaleid liigitatakse üleminevalukanali süsteem (harisüsteem) ja aluminevalukanalite süsteem (sifoonsüsteem). Nagu ka nimest väljendub on peamine erinevus kust juhitakse vedelmetall vormi. Üleminevalukanali süsteem - Lihtsaim, kuid põhjustab räbu sattumist valandisse. Valukanalite lahutuspinna süsteem e. külgsüsteem - Toitekanalid on vormilahutuspindades. Eeliseks on vormi lihtsus, kuid suur materjali kulu ja halvad kristaliseerumise tingimused. Valukanalite korrus süsteemi - kasutatakse suure massi ja õhukese seintega valandite jaoks. Puuduseks on suur metalli kulu ja keerukus. Vormi materjaliks kasutatakse liiva, savi ja abimaterjale: 1. Peamine liiv mida kasutatakse on kvartsliiv (Si2O) sulamistemperatuuriga 1713°C. Kuid kasutatakse ka tsirkoonliiva ja kromiitliiva. a. Kvartsliiva puuduseks on polümorfism (temperatuuril 573°C tihedus
minimaalsel koormusel on gaaside kiirus suurem kui 8 m/s. Korstnas gaasid jahtuvad ning võib tekkida kondensaat. Seega gaasi puhul soojustatakse korsten ning tuleb tagada kondensaadi korstnast välja voolamine. Maailma kõrgem korsten 420m Kasahstanis Jekibastuzis asuval elektrijaamal GRES-2 wikipedia.org Vee ettevalmistus Aurukateldes väga tähtis. Veest tuleb eraldada soolad, sest need ei aurustu ning võivad tekitada soolade kristaliseerumise, kui kontsentratsioon tõuseb liiga kõrgeks. Filtrid: mehaanilised ja ioonvahetusfiltrid (kationiit, anioniit). Vett pehmendavad lisandid Deaereerimine vees lahustunud gaaside eemaldamine, deaeraator. Kateldes on läbipuhe 2-5% veest katlatrumlist eraldatakse. Vee puhastusel on kaasajal kasutusel ka pöördosmoosi protsess. Katelde katsetamine Saamaks teada katelde kasutegurit tuleb läbi viia katla katsetamist. Katelt katsetakse tavaliselt nominaalsel koormusel
annaabi.ee 
