Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.Varakult emata jäänud Kristjan Jaak Peterson ema keelest vaimustuda ei osanud. Isa jutud Kikka talust ja Eesti looduse ilust äratasid hoopis huvi isa maa vastu.Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Kristajn Jaak sai oma kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt. Järgnesid õpingud Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumi aastad 1815-18 tähistasid Kristjan Jaak Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. Keeruline on mõista Kristjan Jaak Petersoni, oma aja geeniuse mõttemaailma vaid säilinud paarikümne luuletuse ja õhukese päevaraamatu põhjal
välja. Kohtumine sõpradega. Lühike sisu: Andres sõidab sõprade juurde. Tutvustab neid Kristjaniga. Andres jutustab, miks ta kohale sõitis Tegelased: armunud Andres, Andrese armastatu - Natasa, Andrei tema vend, ja Andrese vana sõber; soovimatu külaline Kristjan. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter. Andres vormistas ennast võõratemajas. Sisenes nubrituppa ja jättis oma asjad. Ta võttis endaga kaasa ainult vanaisa kirja. Kristajn ootas teda autos. Nad küllalt kiiresti jõudsid kohale Natasa ja Andrei maja ajuurde. - tere, keda ma näen! Plju aastaid, palju talvesid! peaaegu karjus Andrei, kui nägi Andrest. Kuidas ma tundsin sinu järele igatsust! Natalja seisis eemal. Ta oli läinud veel ilusamaks. Andres ei suutnud temalt silmi lahti rebida. Tekkis piinlik paus. Situatsiooni parandas Natasa. Ta rõõmsalt ütles. - Astu sisse, riietu lahti! Riputa riide kappi. Siin on tuhvlid. Milline on sinu (jala)number?
Sport Peale Esimest maailmasõda tekkis Eestis palju noori ja andekaid sportlasi. Loodi palju spordiseltse, täpsemalt 243. Nende tegevuse suunamiseks loodi Eesti Spordi Keskliit. Kokku oli Eesti registreerituid sportlasi 15 000. Populaarseimad alad Eestis olid maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine. Eesti sportlased võtsid osa ka olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Siiani mäletame maadlejat Kristajn Palusalut, kes sündis 10. märtsil 1908. Ta võitis kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal). Üks medalitest tuli kreeka-rooma maadluses nong teine vabamaadluse raskekaalus. Ta oli ka Euroopa meister 1937 kreeka- rooma maadluse raskekaalus ning ülivõimas 12-kordne Eesti meister. Kristjan Paljusalu Kuulus spordiklubisse nimega Tallinna ,,Sport." (Kristjan Palusalu) 14
annaabi.ee 
