nagu seda tegid kõik teised, käituda ühiskonna reeglite järgi ja selle juures olla õnnelikud. Erinevalt hipidest arvavad budistid, et elu koosneb kannatustest, mida põhjustavad inimese ihad ja naudingud. Kannatused üheskoos eluga saavad otsa, kui saavutatakse täiuslik rahu- nirvaana. Selle võib aga saavutada kui järgid budistliku õpetuse kaheosalist teed, palvetades ja mediteerides. Kristlased käsivad: ära tapa! Nende elutõed lähtuvad piibli kümnest käsust. Krislaste jaoks kõige olulisem asi elus on armastada jumalat ja oma ligimest. Usutakse, et Jeesuse õpetust järgides pälvitakse elu pärast surma. Islamiusulised leiavad, et mõrvatud usuvenna eest tuleb kätte maksta. Nad palvetavad viis korda päevas püha linna Meka poole. See näidab nende usku jumalasse ja lugupidamist Muhamedi vastu. Usuliste jaoks on keegi kõik võimas olemas, kes saab mõjutada inimeste elu. Nad ei tunnegi võib-olla kartust elu kui võrd oma usu ees
I ja II sajandi vahetuseks moodustasid kristlased arvatavasti umbes 5 protsenti Rooma keisririigi rahvastikust. Nende osatähtsus polnud seega kuigi suur, ent sellest piisas siiski tähelepanu äratamiseks. Ehkki kristusel oli teiseõte jumalate kultusega ka ühisjooni, eristas teda ülejäänutest range monoteism. Tõelise kristlase meeles eksisteeris üldse vaid üksainus Jumal. Kui teiste religioonide järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid neisse lugupidamisega, siis krislaste silmis olid need vaid ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Pidades ristiusu levitamist uskmatute paganate hulgas oma kohuseks, ei jätnud kristlased seda põlgust välja näitamata. Neile endile tähendanuks teiste jumalate austamine oma usust lahtiütlemist. Seetõttu ei võinud nad tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele. Selline teisi halvustav suhtumine tekitas kristlaste vastu paratamatult umbusku ja vaenu. Üldlevinud
või surmani. Selle hulka kuulub ka inimeste võitlus metsloomadega, väljaõppinud mehed või kurjategijad. Metsloomadega stseenid, nii kiskjad kui muud loomad, võisid võtta õõvastavaid jooni. Kui keegi mängud hukka mõistab, siis mõistab hukka kõik mängud, ka teatrikülastust. Suhtumine muutub radikaalselt kristlusest 313 a, keiser constantinus pöördus ise sellesse usku. Hakkab toimuma jõulisem võitlus kõikide vaatemängude vastu. Seda eelkõige, et krislaste üks 10-st käsust on: sa ei pea mitte tapma. Kristlane ei tohtinud tapmisi ka pealt vaadata. Sisemine moraal- ei tohi teha, vaadata, mõelda. Teatrietendused olid eelkõige komöödia, ka tragöödia, pantomiim. Kristlased tahtsid keelata ja hiljem keelasid kõik sportmängud, sest enda füüsilise keha tahtlik muutmine oli patt, jumala poolt loodud keha muutmine oli patt. Vabariigi ajal senat püüdis teha mängud ebamugavaks, sp ka ajutised ehitised, publik seisis püsti
annaabi.ee 
