teiste muredele läbi sõrmede vaadata. Ta ei kõhelnud kunagi, kui tuli valida enda heaolu ning võõra või veel enam sõbra, kordaläheku vahel. Alati tuli võitjaks teine. See piinas ta hinge kohutavalt ning karistas teda kogu ta elu. Ta oli ühe jalaga sobivas elus ühiskonnas ellujäämiseks ja teisega talitas nii nagu süda õigeks pidas. Kahevahel olek viib aga hukatusse. Kuid kui peaks hingesügavuses kripeldav mässaja nõnda tugev olema, et seda pole võimalik kontrollida või selle kontrollimiseks ei tundu enam põhjustki olevat, on peitmine kasutu ning isegi ennastkahjustava alatooniga. Raske on vaimselt end kahjustamata seista vastu pulbitsevale soovile pääseda vabaks ühiskonna ahelaist. Sellisel juhul jääb enese säästmise eesmärgil ainsaks valikuks vastuhakk. Muutuda kardinaalselt, lõpetada elamine teistele ja alustada elamist ainult enesele
Erinevad tegurid just lähedaste poolest tagasi Eestisse ohtlikuks pidi reageerima selle peale kohaselt kiiremini, ennem ei olnud tal teada selle koha et toimuvad mingisugused muutused tol kriisil ajal kui looduskatastroof ümbritseb poolt riiki, aga kui uudiste järel Hage uuris välja tuumajaama kohta siis tekkisidki ideed kiiremini ära tulla.Noormees tundus kahju tunnet et ta läks sealt ära kiiremini kui plaanisid, sest sõbrad jäid sinna ja tunne oli kripeldav tunne südames lugeda kohalikke uudised Jaapanist, mis seal tuumajaamis toimub ja mõne võrres hea et ta sealt ära tuli. Ahhh kui hea tunne. Olen lennukis just õhku tõusmas. See hetk, kui rattad ei ole enam maas. Imelik, et mulle meeldib see tunne, kuid see teadmatus, mis mind emotsioonaalselt tuleviku suhtes tabab, ei meeldi. Kunagi meeldis. Nüüd olen ara harjunud kontrolliga. Masendav.
valmilugudes. Tähelepanuta ei ole jäänud ka Harri Jõgisalu koduloolised ja mälestusteraamatud. Harri Jõgisalu on viljakas autor, kes alates 1967. aastast on kirjutanud ligi 20 raamatut ning lisaks varasemate teoste tänapäevaselt värvikaks muudetud kordustrükkidele on ilmunud ka uusi. Jõgisalu on kirjutanud artikleid erinevatele ajakirjadele ja ajalehtedele ning teinud ettekandeid. Lisaülesandena panin kirja intervjuu, milles sai vastuse nii mõnigi kripeldav küsimus otse kirjaniku suust, mitte läbi teiste inimeste silmade. Sain teada, et tulevikuplaanides on kirjutada veel üks raamat ühe mehe mälestustest - tema Siberis käigust, sealsest elust ja kodumaale tagasitulekust. Olen väga tänulik kirjanik Harri Jõgisalule, et ta leidis novembris aega minuga vestlemiseks uurimistöö tarvis ja maikuus juhtis tähelepanu stiilivigadele, mis vajasid kohendamist.