Hando Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania, itaalia, vene, kasahhi, gruusia, moldova, bulgaaria jt. keeltesse. Ei mullast sul olegi enam suurt lugu Ei mullast sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl, sääl ununeb loodus ja loomise lugu ja kõrvadest kustub sul põldude hääl. Võib-olla sul sügavas kripeldas sugu, kui õhtuni mõttesse mõlgutad pää, kui küsid, kas kividel kängub su sugu, kui pooleni ööni sa unne ei jää. Üks mõte toob teisele mõttele ainet ja mõeldes sa veelgi värdjamaks jääd, kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet, kui külmast kapist tood jahedat jääd. 4
Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda - ees on ookean, kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan, ja pole silda, pole laeva vees, on üksi otsatus, on armastus me ees. "Ei mullast sul olegi enam suurt lugu" Hando Runnel 1976 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl, sääl ununeb loodus ja loomise lugu ja kõrvadest kustub sul põldude hääl. Võib-olla sul sügavas kripeldas sugu, kui õhtuni mõttesse mõlgutad pää, kui küsid, kas kividel kängub su sugu, kui pooleni ööni sa unne ei jää. Üks mõte toob teisele mõttele ainet ja mõeldes sa veelgi värdjamaks jääd, kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet, kui külmast kapist tood jahedat jääd. Kingi mulle kinopilet Kingi mulle kinopilet, anna akna taga vilet, vaata, kas meid keegi nägi, lähme otse pargist läbi, pargis meid ei passi keegi, aga ega me ei teegi suitsu meil on kommituutu,
sinna kaasa võtta koos Villuga,et too kasvaks nagu peremehe poeg. Kodus Villu ei saanud und ja mõtles omi mõtteid. 2 Järgmisel päeval oli Mousi,Anna ustav ja truu koer,kadunud.Ning Katku koera ulgumisest järeldasid kõik, et vana Mousi surnud on. Mousi,kes suri toosamal ööl kui Anna Katku Villuga järvel oli,maetakse siia samusele pihlaka alla,kus Annale õhtuti meeldis istuda. Perenaisel kripeldas miskit,pidi vaatama minema,mis see Katku koer nii ulub. Kuid sinna ta ei jõudnudki,kui Jaan veskilt koju tuli ja sõnumi edastas-Katku Villu olevat enese öösel maha lasknud. Kui Anna oli ennast riidesse pannud ja sammud Katku poole seadnud,muutus Rein rahutuks. Villu emaga nad seal istusid ja nutsid,ning Anna sai aru mida ta tegema peab. Kui kiiresti kõnnib jõuab veel õhtusele rongile. Seejärel otsustas Anna ära minna, tagasi linna kui vaja. Palus veel Villu ema, et ta läheks ise
Keldrikakand kena kakand, keldris söönd ja keldris kakand. Pole keldrist väljas käinud, Pole välisilma näinud. Kõik, mis kehtib keldri õhus, Kehtib ka ta peas ja kõhus. Ta ei ole isehakand, ta on sünnist saati kakand. (,,Keldrikakand", 1972) Ei mullast sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl, sääl ununeb loodus ja loomise lugu ja kõrvadest kustub sul põldude hääl. Võib-olla sul sügavas kripeldas sugu, kui õhtuni mõttesse mõlgutad pää, kui küsid, kas kividel kängub su sugu, kui pooleni ööni sa unne ei jää. Üks mõte toob teisele mõttele ainet ja mõeldes sa veelgi värdjamaks jääd, kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet, kui külmast kapist tood jahedat jääd. (,,Ei mullast sul olegi enam suurt lugu", 1976) Üks lapsesuu on lausunud et oled loll kui saabas, kui usud kurje vaimusid või kanget kivi Kaabas. Et vaime pole olemas ja Jumalat ka mitte,
võtaks, venestaks, ei esitaks sakslased mingid protesti" Wilhelm II "Kui Venemaal kõik segi läheb, ei jäta ma Balti provintse hätta, vaid lähen appi ja liidan nad Saksamaa külge" Ilmasõja eel püsis põhimõte, et Saksamaa ei sekku Baltikumi küsimustes Venemaa siseasjadesse. Sõja puhkedes püüdsid sakslased panustada Baltikumi suhtes hoopis kolmandatele jõududele (Rootsi). Vahetult enne ilmasõda vahetus Rootsis valitsus, Soome küsimus kripeldas neil hingel, kuid dem opostitsioon oli niivõrd võimas, et sõtta sekkumiseni ei jõutud. Jäädes neutraalseks, oli Rootsil võimalik kaubavahetust endasi pidada. Teine võimalik jõud, kellele tugineda, tundusid olevat Ve vähemusrahuvused, õhutada neid valitsusevastastele väljaastumistele. ... Baltisakslased keeldusid igasugusest koostööst eestlaste ja lätlastega. Kuni 1917 a Vene revolutsioonini olid baltisakslased üldjuhul kuulekad Vene keisrile.
annaabi.ee 
