Vim vi renellre lict! - Jõudu on lubatud jõuga tõrjuda! Prof. Friedrich Martensi klausel sõjakuritegude loetelu, mille tema jättis avatuks http://www.diplomaatia.ee/artikkel/anno-domini-2009-sajand-ilma-martensita/ ,,Professor Martensi ärasõit" Jaan Kross Napoleon ,,Igal sõduril peab marsallikepp seljakotis olema" - sõduril peab olema motivatsiooni südikalt sõdida ning innustab võimalus kõrgemale auastmele jõuda Öine viinamüük 80ndatel Esimene Eesti kriminoloogiline uurimus Martinson uuris 150 õpilast ehk kogu erikooli kontingenti (21 polnud üldse koolis käinud, 16 pool aastat kooli käinud, 14 1 aasta koolis, 42 1,5 aastat koolis, 61% oli algkool lõpetamata, 3 poissi 7 klassi) Lasteisad 52% kohtus karistatud, -emad 29,9% Üldiselt, kodudes oli ülihalb olukord, vanemad surnud või alkohoolikud. 1922 I rahvaloendus Eesti Vabariigis Nõrga mõistusega vanemad ei tohiks lapsi saada kastreerimine tugev ühiskonna vastureaktsioon
võetuna võimaldab saada teatavad läbilõike kuritegevuse sotsiaalse determineerimiseprotsessist, toob esile selle protsessi mingi konkreetse tahu või lüli. Kogumis lubatavad vaadeldavad protseduurid iseloomustada kuritegevuse sotsiaalse determineerimise protsessi tervikliku nähtusena alates kõige üldisematest karakteristikutest ja lõpetades kurjategija isiksuse eriomaste tunnustega: - Kuritegevuse geograafiline uurimine territoriaalsuse põhimõte - Sotsiaalse ruumi kriminoloogiline uurimine sotsiaalse ruumi mitmemõõteline analüüs, selgitada välja territoriaalselt piiritletud sotsiaalse ruumi kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed iseärasused ning nende seosed inimeste reaalse käitumisega. - Elulaadi kriminoloogiline uurimine kui sotsiaalne ruum on vaadeldav inimeste ühiskondliku elutegevuse vormina, teatavas mõtte välise, inimestest vahetult sõltumatu tingimused, siis selle elutegevuse sisu avab kõige paremini elulaadi mõiste, mis hõlmab
toob esile selle protsessi mingi konkreetse tahu või lüli. Kogumis lubatavad vaadeldavad protseduurid iseloomustada kuritegevuse sotsiaalse determineerimise protsessi tervikliku nähtusena alates kõige üldisematest karakteristikutest ja lõpetades kurjategija isiksuse eriomaste tunnustega: - Kuritegevuse geograafiline uurimine territoriaalsuse põhimõte - Sotsiaalse ruumi kriminoloogiline uurimine sotsiaalse ruumi mitmemõõteline analüüs, selgitada välja territoriaalselt piiritletud sotsiaalse ruumi kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed iseärasused ning nende seosed inimeste reaalse käitumisega. 78 - Elulaadi kriminoloogiline uurimine kui sotsiaalne ruum on vaadeldav inimeste ühiskondliku elutegevuse vormina, teatavas
Ajalooline kristlik religioosne mudel: 1) Inimene on patu kandja. 2) Normid on religioossed käsud. 3) Hälbe olemuseks on patt. 4) Normi rikkumise põhjuseks on mõju väljastpoolt. 5) Hälvik on patune. 6) Inimene normaliseerub pattude lunastamisega läbi kannatuste. 7) Eesmärgiks on kahetsus ja hinge puhastamine. 5 Sellist mudelit praegu keegi ükski kriminoloogiline teooria tõsimeeli välja ei paku, kuid samas ei tohi unustada, et see teooria oli Euroopas valitsev sajandeid. Kõige kujukamalt iseloomustab antud mudelit inkvisitsioon. Esimesed inkvisitsiooni ohvrid on teada 4. sajandist ja viimased 19. sajandist (Hispaanias). Vaba tahte mudel: 1) Inimene on vaba tahtega isik, kes püüab kogeda naudinguid ja vältida kannatusi. 2) Normid tulenevad ühiskondlikust lepingust. 3) Hälve on ühiskondliku lepingu rikkumine.
demonstreerida metoodika efektiivsust (numbritest, kaarditest- kõigile peab vastama "ei"). Stimuleeriv test peab rahustama süütut ja suurendama süüdlase erutust, hirmu võimaliku paljastamise ees. Samuti selgitatakse välja, kas isik allub üldse instrumentaalsele diagnostikale. Kaudse meetodi puhul tuleb sagedamini ette olukordi, kus valetamist peetakse tõeks (P. Ekman) 38.küsimus Kurjategijate karistamise eesmärgid Küllalt sageli lõpeb kriminoloogiline mõte kohas, mida võiks tähistda "pärast kuriteo sooritamist või kurjategija tabamist õiguskaitsetöötajate poolt". Paraku jätkub ahel karistamisega ning selline probleemistik leiab modernses kriminoloogias üha rohkem käsitlemist. Muidugi tulevad selle koha peal mängu olulised moraalsed ja õiguslikud küsimused, millel kriminoloogias tavaliselt ei peatuta. Ka meie vaatleme järgnevalt eelkõige ajaloolisi ja empiirilisi aspekte kurjategijate karistamise, kohtlemise
annaabi.ee 
