Kaitsevägi koosneb maa, mere ja õhuväest. Kaitseväe peamised ül: *osutada relvastatud vastupanu agressolile, teatada maailmale puhkenud sõjast. *abistada siviilkriisi (õnnetused) *õpetada sõjaselt välja kaitsevägi ja selle reserv. *osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitse on organisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt jaguneb 15 malevaks. POLITSEI. KOHTEKSPERTIISI JA KRIMINAAL KESKUS. *kriminalistlik tegemine ja tegutsemine. *andmekogude ja kollektsioonide pidamine. *politsei asutuste ametnike, kriminalistide koolituse korraldamine jne.. *politsei koolid. 1)päikese politseikool , saab omandada politseiniku amet. 2)sisekaitse akateemia politsei kollez. Saab omandada rahandusliku kõrghaiduse. Seadus sätestab, et politsei ül: *on avaliku korra tagamine, *inimeste ja organisatsioonide seadusliku huvide kaitse, *kuritegevuste takistamine, *kuritegude kohtueelne uurimine,
pidi olema oma ala spetsialist, mitte igasugune fotograaf. Olid ka kindlad kompositsioonid ja valikureegflid, mis tihti olid poliitiliste huvidega kooskõlas: lamedapinnaline frontaalsus perekonnapiltidele, dünaamilisus ja dramaatika militaarfotograafias ja monumentaalsuse rõhutamine sotsealistlikus"dokumentalistikas" jmt. * Dokumendi pildid olid tõestusmaterjaaliks ja pidid väga täpselt edasi andma inimese nägu, portree pilt. Personaalne, institutsiooniline, riiklik, korporatiivne, kriminalistlik jne. fotodokument. Pilet nr.11 1.George Eastman, rullfilmi leiutamine ja kasutuselevõtt George Eastman ameerika leiutaja ja filantroop. Ta asutasEastman Kodak Company ja leiutas rullfilmi. Ta oli eeskujuks Léon Boulyle, Thomas Alva Edisonile, Georges Méliès'le ning Auguste ja Louis Lumière'ile. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on sama suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid nii rasked. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama
Wedekind kritiseeris pidevalt kodanikuühiskonna moraali. Eluvitaalsuse jaotamine. Kunstivaade oli antiidealistlik; mõjutatud tsirkusest, varieteest. Grotesk, satiir, paroodia, kohati allegooriline. Ka näitleja. Kirjutanud essee, kus räägib mängimisstiilist. Ka oma kool. 59) (Henry Arthur Jones) tõsiste teemade lavale toomine. ,,Michael and his lost angel" 1896. ,,Saints and sinners" 1884. ,,The Tempter" 1893. ,,The Silver King" 1882 menukaim, metsik kriminalistlik melodraama, edukas teos, tegi autori majanduslikult sõltumatuks. Eeskujuks Ibsen. Pärast säravaid farsse ja melodraamasid võttis suuna Ibseni-laadsetele, ühiskondlikule teadvusele panustavatele probleemnäidenditele kui uuele tuluallikale. 60) (Arthur Wing Pinero) tuua kaasaegset tegelikkust lavale, kuid kirjutanud ka komöödiaid. ,,Weaker sex" 1888 naisliikumise teema. ,,The hobby-horse" 1886 satiir. ,,Schoolmistress" 1886