saab aru heast ja kurjast. 2.2. Legaaldefinitsioon ja liigid (§ 12) Liigid tulenevad § 12 lg 2 ja 3. Süüteokoosseis jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Kontrollskeemil eelneb alati objektiivne subjektiivsele (va katse). 2.3. Koosseisude tüübid Koosseis koosneb teatud tunnustest. Objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis (vihik III). Põhidelikt tähendab üldnormi. Kõrvaldelikt on erinorm. Teodelikt ehk formaalne delikt – kriminaliseerib ainult teo. Kirjeldab ainult tegu, tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud. Tagajärjedelikt ehk materiaalne delikt – koosseisu kuulub koosseisupärane tagajärg, mis tuleb tuvastada ja süüdlasele omistada. Kahjustusdelikt ja ohudelikt – kahjustusdelikt seisneb reaalse kahju tekitamises. Ohudelikt seisneb isiku ohtu jätmises, tuleb kohaldamisele siis, kui kahjustusdelikt ei kuulu kohaldamisele.
laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seadus (NarkoS) §2 lg 3. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik kasvatamine ja levitamine- §188 - §189. Käitlemisega seotud süüteod Esimene narkootikumidega seotud süütegusid käsitlev paragrahv karistusseadustikus on 183, mis kriminaliseerib narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käsitlemise. Vastavalt seadusandjale on siinkohal määratud sanktsiooniks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, paragrahvi teine lõik nimetab raskendavateks asjaoludeks süüteo toimepanemist grupi või isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse-
uurimisel isikult vabaduse võtmise võimalike eesmärkidena sätestatud vajadus ära hoida kuritegu, toimetada õigusrikkuja pädeva riigiorgani ette või vältida tema pakkuminekut. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi ka KrMS) § 130 lõige 2 täpsustab neid aluseid kriminaalmenetluses ning sedastab, et isiku võib vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Karistusseadustiku (edaspidi ka KarS) § 317 kriminaliseerib menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või tõlgi kohtueelsele või kohtumenetlusele ilmumise takistamise, KarS § 322 sundimise valeütlust, vale eksperdiarvamust andma või valetõlget tegema ning KarS § 323 kriminaalmenetluse osalevate isikute (sh tunnistaja) suhtes vägivallatsemise. Seega on kehtiva õiguse kohaselt võimalik isikult vahistamise kaudu vabadus võtta ka selliste kuritegude 179 Õiguskantsleri 02.03.2009 soovitus nr 7-4/071019/00901124
annaabi.ee 
