tagada Eesti põhiseaduslik kord ja lahendada probleeme, mis mõjutavad turvalisust. Millised on Eesti politsei prioriteedid? Alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegude vastane võitlus ; narkootiliste ning psühhotroopsete ainetega seotud organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus; rahapesukuritegude, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning nendega seotud kriminaaltulu jälitamine ja konfiskeerimine; Schengeni süsteemiga liitumisest tulenenud keskkonnamuutuste kompensatsioonimeetmete rakendamine; Liiklusturvalisuse tagamine.
riigi kodanik; kahtlusalune kannab selles riigis vanglakaristust või osaleb muus menetluses; menetluse ülevõtmine on õiglase kohtumõistmise huvides; kohtuotsuse täitmine taotluse saanud riigis tõenäoliselt parandab süüaluse sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalusi. Riik, kellele taotlus esitati, ei või sellest keelduda, v.a juhul, kui ta peab süütegu poliitiliseks või leiab, et taotlus on esitatud rassilisi, usulisi või rahvuslikke kaalutlusi silmas pidades. Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon - konventsiooni eesmärk on soodustada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust abi kuritegude ja kuriteotulude avastamisel, arestimisel ja konfiskeerimisel. Konventsiooni abil peaksid osalisriigid saavutama ühtlase efektiivsuse isegi siis, kui nende õigusaktid ei ole täielikult ühtlustatud. Osalisriigid kohustuvad kriminaliseerima rahapesu ning konfiskeerima vahendid ja tulu (või tulu väärtusele vastava vara).
rahapesuga võitluses lasub meie riigis rahandusministeeriumil, mis peab tagama seadusandliku tausta ja erinevate tegevuste koordineerimise. Rahapesu andmebüroo on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus, mis tegeleb kahtlaste tehingute kohta materjali kogumise ja analüüsimisega. Kui on alust kahtlustada rahapesu või seotust terrorismi rahastamisega, edastatakse materjalid juba uurimisasutusele. Lisaks eelpool mainitule kuulub rahapesu andmebüroo kompetentsi ka kriminaaltulu jälitamine. Finantssektori eest vastutab ja kontrolli teostab finantsinspektsioon. Vastavalt seadusele on kindlaks määratud kohustatud isikud, kes peavad kindlasti teavitama rahapesu andme- bürood kahtlastest tehingutest. Kohustatud isikute ring on päris lai. Nendeks on pangad, finantsteenuseid pakkuvad firmad, loteriide ja õnnemängude korraldajad, kinnisvara- vahendusega tegelejad, audiitorid, raamatupidamisteenuse pakkujad. Et kohustatud isikud
konfiskeerimise asendamist, kui kolmas isik on omandanud KarS § 83 lg-s 2 või § 83 lg-s 2 sätestatud asjaoludel KarS § 83 lg-s 1 või 2 § 83 lg- s 1 nimetatud vara, mille ta on võõrandanud, ära tarvitanud või selle temalt äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-102-12, p 10). 34. Olukorras, kus kolmandale isikule üle antud ja viimase poolt ära kasutatud kriminaaltulu väärtus pole teada, ei ole võimalik sellele vastavat summat kolmandalt isikult KarS § 84 alusel välja mõista, sest osa konfiskeerimise asendamise eeldustest on tuvastamata. Samas ei pruugi olla 4 välistatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks KrMS § 141 lg-s 1 nimetatud abinõude kohaldamine, sh vara arestimine, kuna on võimalik, et
Saab taotleda ka tsiviilkohtumenetluses. - Lisaks kutsel mitteilmumise korral võimalus kohaldada sundtoomist, tagaotsimist, aresti ja trahvi. Kui isik ei ole süüdi, siis tuleb vahistamise eest maksta kompensatsiooni. Kui isik hävitab teda süüstavaid tõendeid, siis ei saa teda selle eest karistada. Alibi puhul peab isik ise andma piisavalt infot, et seda kontrollida saaks, või siis ise tõendama selle olemasolu. Laiendatud kriminaaltulu konfiskeerimine – kui sa ei saa seletada, kust said ilusa auto ja maja, siis see konfiskeeritakse. Kohustus raamatupidamist pidada – kui ei suuda tõendada, mis makse miski on, siis eeldatakse, et see läks sulle tasku. Kahtlustatavana kinnipidamine: KrMS § 217 alusel 48 tunniks. See tähendab seda, et kui menetlustoimingud tema suhtes on tehtud 48 tunni jooksul, siis tuleb ta lahti lasta, kui ei ole alust teda vahistada
tõkestamise poliitika (uimastipoliitika) põhimõtted aastateks 1997-2007 ning Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007. Juriidiline raamistik Eesti on ühinenud ÜRO 1961. aasta Narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga ning 1971. aasta Psühhotroopsete ainete konventsiooniga1, ÜRO 1988. aasta Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase konventsiooniga2 ja Euroopa nõukogu 1990. aasta Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooniga3. Eesti on allkirjastanud Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa Lepingu), mis reguleerib Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist koostööd narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase võitluse ja nõudluse vähendamise alal. 1995. aastal võttis Riigikogu vastu Rahvatervise seaduse4, mille eesmärgiks on inimese
annaabi.ee 
