4 2. Praktika sisu ja kirjeldus Minu peamiseks tööülesandeks Põhja Ringkonnaprokuratuuris oli koostada erinevaid juriidilisi dokumente. Kõige rohkem pidin koostama süüdistusakte (lisa 1 ja lisa 2.). Enne süüdistusakti vormistamist tuli tutvuda ka toimikuga, kus olid kirjas kõik olulised andmed süüdistatava ja tema poolt toime pandud teo või tegude kohta. Esines ka olukordi, kui leidsin, et kriminaaltoimikus toodud asjaolud on ebaõiged. Näiteks tihti ei vastanud kirjeldatav tegu toimikul olevale kuriteo kvalifikatsioonile. Toimikust avastatud nö vead arutasin läbi oma praktikajuhendajaga prokuröriga, kellele tegin ka ettepanekuid, mis konkreetsel kirjeldatul juhul seisnes ettepanekus muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Seejärel panin toimikust saadud andmetest kokku süüdistusakti. Viimase koostamisel pidin lähemalt tutvuma ka
„iseloomustavad andmed“ – võidakse küsida, kuidas tunnistaja joob või kedagi pettis, see on kohtuniku diskretsioon, kas seda lubada või mitte. Kohtulik eelistung Kohtunik ei kriminaaltoimikut. Uurimisel pannakse toimik kokku ja see jääb prokuröri kätte. Lubatavaid tõendeid ja muid materjale esitatakse kohtule istungi käigus. Üheks põhjuseks on see, et toimikut lugedes tekib eelarvamus. Teiseks on kriminaaltoimikus palju materjale, mis ei ole kohtukõlblikud. Probleem on selles, et kohtunik peab oskama aega planeerida. Selleks on kohtu eelistung. Vaja on planeerida kohtulik arutelu. Kohus kontrollib, kas süüdistusakt kuulub kohtu alluvusele, kontrollib kohtu alluvust – kohtu alla andmine. See muudeti kohtu alluvuse kontrolliks. Nüüd on menetlejaks kohus ja kõik, mida prokurör sai teha omal algatusel, peab nüüd otsustama eeluurimiskohtunik.
8. Riigikohus on selgitanud, et kuriteokahtluse põhjendamisel peab tuginema kriminaaltoimiku konkreetsele materjalile ja vahistusmääruses ei saa piirduda tõdemusega, et toimikumaterjali pinnalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus või et kohtunik on veendunud kuriteokahtluse olemasolus (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 12.1). (...) Kolleegium selgitab, et kuriteokahtluse olemasolu nõuetekohaseks põhistamiseks ei piisa sellest, kui kohus vaid loetleb kriminaaltoimikus olevaid tõendeid, mis tema arvates kuriteokahtlust kinnitavad. Kohtul tuleb osutada nendes tõendites sisalduvale konkreetsele teabele, mis kohtu hinnangul viitab võimalusele, et vahistamistaotluses nimetatud isik võib olla kuriteo täideviijaks või sellest osavõtjaks. Kohus peab tõenditest tehtud järeldust kuriteokahtluse olemasolu või puudumise kohta ka põhistama, ehkki seda mitte samavõrd põhjalikult nagu kohtuotsuses isiku süüküsimust lahendades
6) mille tutvustamine võib kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust; 7) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1 kuni 6. § 122. Jälitustoiminguga kogutud teabetalletuse säilitamine ja hävitamine (1) Jälitustoimingus tehtud fotot, filmi, heli või videosalvestist või muud teabetalletust, mis on vajalik kriminaalasja lahendamiseks, säilitatakse kriminaaltoimikus või kriminaalasja juures. Ülejäänud jälitustoimingu materjale säilitatakse jälitustoimikus. (2) Kui kriminaaltoimikusse lisatud jälitustoimingus tehtud teabetalletust ei ole vaja säilitada, võib jälitustoimingule allutatud isik või muu isik, kelle perekonna või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud, pärast kohtuotsuse jõustumist taotleda selle teabetalletuse hävitamist.
annaabi.ee 
