Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7. jagu - "Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod") alustel on määratud vanuseliseks piiriks, millal isik ei lähe enam lapseea alla, 14 aastat. (TTÜ Kirjastus 2006: 55) Kriminaalstatistika alusel on enamikel juhtudel, kui ohvriks tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonnast või perekonnast ning poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu. Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ära kasutamist: 1. Vanem isik saab seksuaalse erutuse palja lapse (ka pildil) vaatamisest ja tema katsumisest 2. Vanem isik astub otsesse seksuaalkontaki püüdes imiteerida või sooritades suguühet.
Lühemas mõistes suguiha rahuldamine lapseealise isikuga. Samuti mitte ainult otsese kontaktiga lapsega vaid ka selleteemaliste materjalide levitamine ja tootmine ning nende omamine ning kasutamine sugulise kire rahuldamiseks. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §145 ja 146 (7. jagu - "Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod") alustel on määratud vanuseliseks piiriks, millal isik ei lähe enam lapseea alla, 14 aastat. Kriminaalstatistika alusel on enamikel juhtudel, kui ohvriks tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonast või perekonnast ning poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu. Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ära kasutamist: · 1. Vanem isik saab seksuaalse erutuse palja lapse (ka pildil) vaatamisest ja tema katsumisest · 2. Vanem isik astub otsesse seksuaalkontaki püüdes imiteerida või sooritades
Vägistamine on levinud juhtiv ajend vägivalla toimepanemisel, mida sagedamini teostab mees naise vastu. See ei ole ainult seksuaalvajaduse rahuldamine ja eraomandusliku psühholoogia ilming ning primitiivne suhtumine naisesse, mitte ainult lugupidamatus naise au vastu, kuid kõigepealt enda isiksuse teostamine sellisel värdjalikul ja ühiskondlikult ohtlikul viisil. Aastast aastasse peaaegu ettemääratult rahvusvaheline kriminaalstatistika märgib seksuaalkuritegusid toimepanevate sarikurjategijate, sealhulgas vägistajate, ilmumist riikides sõltumata nende riikide poliitilisest, majanduslikust ja kultuursest situatsioonist. Nimetatud 76 Lembit Auväärt. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 140. 77 Põhiseadus, § 20. 78 Sealsamas, § 19. 33 asjaolu pakub ilmselt teaduslikku huvi
esineb aga gümnaasiumiõpilaste seas tunduvalt vähem kui alg- ja Pealegi näitavad kriminaalstatistilised arvud vaid registreeritud pahategude põhikoolis (vt. Petermann, 1997). Juba ka-heksakümnendatel aastatel hulka, mitte kohtulikult käristatud kurjategijate protsenti. Neid tegureid näitasid kaalukad küsitlused, et enam kui 75% noortest olid korda silmas pidades teatab kriminaalstatistika- nüüd juba 1997. aastal - ühe saatnud mõne seadusevastase teo. Olgugi et õiguserikkumine kuulub vähem linnastunud liidumaa kohta nagu Schleswig-Holstein järgmist: paljude noorte puhul vaid täiskasvanuks saamise protsessi juurde ning enamik neist hiljem enam seda teed ei käi, ei tohiks selliseid väärte-