Raiuti maha nii käsi kui ka päid. Hukkamisele eelnes süüaluse läbi linna vedamine, mille käigus võis rahvas teda pori ja kividega loopida või tema pihta sülitada. Hukkamispaigale kogunes suur hulk inimesi kõike vaatama. Islamimaailmas on uskumus, et peale surma on hing ikkagi kehaga seotud, mistõttu surnukeha rüvetamine tegi karistuse veel õudsemaks. Näiteks keha põletamise läbi hävitati süüdimõistetu hing. Sellised vaatepildid pidi hoidma inimesi eemal pattudest ning kriminaalsetest tegevustest. 10 KOKKUVÕTE Islamikultuur ei õpeta last sõda pidama ning oma usku levitama. Islamikultuur õpetab tagasihoidlikkust, külalislahkust, abivalmidust, kohusetundlikkust, halastust ja vaprust. Samuti ka lugupidamist vanemate inimeste vastu, mis on lääne ühiskonnas mõnikord justkui unustatud. Selle juurde on käib ka perekonna au hoidmine. Kõige märkimisväärsemad on islamiusu
Konfidentsiaalsus ma läbin supervisioone ja võib-olla pean ka teie tööd superviseerima. Samas ütled, et varjad andmeid. Pead seletama, mis on supervisioon. Kui ütleb, et ta ei taha, et temast räägitakse, siis tuleb öelda, et kuskil võib minu mõistus lõppeda. Supervisioon on kliendi heaolu edendamiseks. Pean teid suunama kellelegi teisele, kui ma ei saa ise hakkama. Olen kohustatud teatama kriminaalsetest asjadest. Ma allun oma eriala ja eetika reeglitele. Konfidentsiaalsus lõpeb teatud kohtades. Kui kellegi elu on ohus, alaealistega seotud teemad alati peab teavitama. NEED ASJAD TULEB PAIKA PANNA ALGUSES! Kompetentsus pead rääkima enda kohta (kus oled õppinud, mis teinud). Ka teadmistel ja minul on piirid. Ettehoiatamine. Kahekordsed suhted seotud mingi suhtega lisaks kliendisuhtele (nt lapsepõlve tuttav). Lisaks
põhjalikult juttu polnud. Valisin oma lõputöö uurimisobjektiks justnimelt lapsed, kuna nad on kaitsetumad kui täiskasvanud ning nendega on väga lihtne manipuleerida, eriti kui rääkida perevägivallast, sest lapsed püüavad alati välja vabandada neid, keda nad armastavad. Nad on ääretult sallivad, valmis oma vanematele kõik andeks andma, võtma süü enda peale ning neid mõistma. Kuid nii see ei tohiks olla. Professor Kevin Browne uurimusest selgus, et 84% uuritud kriminaalsetest noortest pärinevad peredest, kus nad on kogenud väärkohtlemist või hooletusse jätmist. See tähendab seda, et meie ühiskonna kriminaalid on tulnud kodudest, kus nad on ise lapseeas ohvriteks olnud. Käesoleva aastatöö uurimuslikus osas olen spetsialiseerunud koolivägivallale kuna koduprobleemide käsitlemist on eetilistel põhjustel raske teostada. Ka puudub mul vastav psühholoogiaalane koolitus väärkoheldud laste intervjueerimiseks.