kiiresti kogeda kõike, mis maailmal pakkuda on. Igaühes pulbitseb soov olla tahetud ja austatud ning tunda, et neist hoolitakse. Nii ka eelnimetatud teose noortes tegelastes. Minnes aga liiga kiirelt ja ettevaatamata avastama uusi ja põnevaid olukordi, võivad sellega kaasneda ootamatult ebameeldivad ja valusad tagajärjed nii noore enda kui ka tema vanemate ning ka kooliõpetajate jaoks. Olgu siis tegu ajutise ebatasakaaluka käitumise või koguni kriminaalsetesse probleemidesse sattumisega, kust väljapääs ei pruugi olla kaugeltki nii lihtne kui pealtnäha tunduda võib. Tihti tulevad niisugused probleemsed noored perest, kus neid kasvatab ema üksinda. Keeruline on tulla toime kõigi teismelise tujude ja vajadustega ning seetõttu on üksikvanemaga peredes suure tõenäosusega nooruk kergem hukka minema. Noore käitumine ja kujunemine oleneb suuresti kodusest õhkkonnast ja sealsest kokkuhoidvusest. Kui peres valitseb harmooniline
21. Karistusjärgne kinnipidamine: praktika ja probleemid. Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast preventiivse vahistamise, kinnipidamise üht eriliiki. Preventiivseks kinnipidamiseks nimetatakse lisaks sellele meetmele mõnikord ka isiku vahi alla võtmist eeluurimise ajaks, et välistada ta põgenemine, hoida ära kuriteo eeluurimise segamine või uute kuritegude toimepanek. Mõnes riigis (nt Singapur, Malaisia, India) praktiseeritakse ohtlikuks peetavate isikute (nt kriminaalsetesse grupeeringutesse kuulujate, terrorismis kahtlustatavate) vahistamist ja tähtajatut vahi all hoidmist ilma neile kohtulikku süüdistust üldse esitamata. Põhjendused niisuguseks teguviisiks on julge- olekupoliitilised ning lähtutakse vajadusest tagada ühiskonna turvalisus, avalik kord. Preventiivseks vahistamiseks võib pidada ka välismaalaste või muude isikute interneerimist (nt enne riigist väljasaatmist), ilma et neid kahtlustataks või süüdistataks kuriteo toimepanemises
3. VIKTIMOLOOGIA VÕIMALUSTE KASUTAMINE KURITEGUDE PROFÜLAKTIKAS 3.1. Viktimoloogilise profülaktika alused Viktimoloogiline profülaktika on tähtsamaid kuritegevuse vastase võitluse suundi, kui ennetavad meetmed rakendatakse, piltlikult öeldes, mitte kurjategija, vaid ohvri poolt. See on õiguskaitseorganite, ühiskondlike organisatsioonide, sotsiaalsete instituutide tegevus selliste asjaolude väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks, mis kujundavad ohvri «süüdivat» käitumist, kriminaalsetesse riskirühmadesse kuuluvate inimeste kindlakstegemine ja nende suhtes profülaktiliste meetmete rakendamine. Viktimoloogiline profülaktika võib teostuda nii ühiskonna kui terviku või eraldi seisvate sotsiaalsete gruppide suhtes, kui ka konkreetsete isikute suhtes, s.t. profülaktilised jõupingutused erinevad siin oma mõõtkava poolest. 107 Seejuures nimetatud profülaktikat võib teostada üheaegselt nende isikute kindlakstegemisega,
annaabi.ee 
