järgitud niivõrd kui CCC-d. Sissejuhatuses mainis autor põhjust mille pärast just CCC normide kogu teda huvitab. Kokkuvõtvalt möönab autor, et CCC püüdis nii ausalt kui tolleaegses ühiskonnas läbi tema moraalinormide ja tavade seda teha võis tuvastada kuritegu ja mõista õiglaselt ning karmilt kohut kurjategija üle. Johann Freiherr von Schwarzenberg saavutas selle ja tõenäoliselt oma teadmata ka uue ajastu Euroopa kriminaalseadusandluses. 16 Kasutatud kirjandus 1. Eser, A. Major Stages of Criminal Law Reform in Germany Israel Law Review. Jerusalem : Israel Law Review 1996/30 2. Sootak J. Development of Estonian Criminal Law. Juridica 1996/1 3. Drage, G. The Criminal Code of the German Empire. New Yersey : The Lawbook Exchange 2005 4. Bar, C.L. A history of Continental Criminal Law. New Yersey : The Lawbook
Kriminaalkaristuste tõhususe hindamisel eristatakse eri- ja üldpreventiivset efekti. Teatavate reservatsioonidega võib surmanuhtluse eripreventiivset efekti hinnata l00%-le, sest hukatud [1845] kurjategija uut kuritegu enam toime ei pane. Eluaegse vanglakaristuse võime ära hoida kuritegude toimepanemist sama isiku poolt on kahtlemata väiksem. Jääb ikkagi kasvõi teoreetiline võimalus põgenemiseks, samuti uue kuriteo toimepanemiseks vanglas. Ka on võimalikud muutuse kriminaalseadusandluses või kogu riikluses, mis võivad tingida olukorra, kus kaasinimestele ohtlik indiviid satub taas vabadusse. Eluaegse vanglakaristuse rakendamise praktika näitab, et enamikul juhtudest vaadatakse kuriteo ja kurjategijaga seotud asjaolud teatava aja möödudes üle, mis sageli tähendab eluaegse vanglakaristuse muutmist tähtajaliseks vabadusekaotuseks. Hoopis keerulisem on võrrelda sunnanuhtluse ja eluaegse vanglakaristuse üldpreventiivset efekti
19, Number 5, lk 593. 112 Revolution. (2007). . [http://revolution.allbest.ru/pedagogics/00010357_0.html]. 24. Märts 2009 a. 49 Ei vaja detailset põhjendamist lastele ja noorukitele suunatud seksuaalsete rünnete ohtlikkus, sest nende suguelundid ja kogu organism tervikuna ei ole veel küpsenud seksuaalelu jaoks. Alaealiste sugulise puutumatuse ja tervise kaitse peegeldub kriminaalseadusandluses rangemate seadustega kui täiskasvanute osas. Peamine hüve, millele see kaitse on suunatud see on lapse õigus tema isiksuse normaalsele füüsilisele, soolisele ja psüühilisele arengule. Ründed lapse seksuaalpuutumatusele ohustavad tema sugulist ja füüsilist tervist, kahjustavad tema normaalset kasvatamist, lagundavad hingeelu, moonutavad nende sotsiaalsete suhete iseloomu, mille seas tal tuleb elada.