parim lahendus. Surmanuhtlus teisest küljest vaadatuna võib olla humaansem karistus kui eluaegne vangistus. Kuid karistuse raskust ja nende põhjuseid ei ole keegi võimeline objektiivselt hindama, me ei saa kindlad olla, et rakendatavad karistused on määratud õiglaselt ja erapooletult. KASUTATUD KIRJANDUS Saar, J. 1996. Surmanuhtlus kui karistus. Akadeemia, nr 9, lk 1840-1849. Sootak, J. 1996. Surmanuhtlus: kriminaalpoliitiline ja õigusfilosoofiline aspekt. Tartu Ülikooli Kirjastus. Albin, K. 2000. Surmanuhtlus kui karistus - [WWW] URL http://www.eau.ee/~luks/surmanuhtlus.pdf 10.10.2011 Espersen, O. 20.10.1997. Surmanuhtlus tuleb kaotada [WWW] URL http://www.nommevalitsus.org/?p=4918 -Postimees 11.10.2011
KarS § 7 p 1 peab silmas olukorda, kus Eesti võib oma karistusõiguse järgi menetleda süütegu, mille suhtes saaks rakendada ka teise riigi õigust. Väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteoasja menetlemise võib Eesti üle võtta ja kohaldada Eesti seadust. 2. Süüteomõiste ja delikatistruktuur 2.1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus Süüteo materiaalse määratlemise küsimus on eelkõige kriminaalpoliitiline küsimus, mille lahendab seadusandja teatud tegusid kriminaliseerides või juba kord süütegudeks tunnistatud tegusid dekriminaliseerides. Seejuures tõused, aga alati küsimus, kas ei ole võimalik seadusega anda mingit üldkehtivat süüteo määratlust või kirjeldust. Teatavasti loobus Eesti süüteo materiaalsest määratlusest ühiskonnaohtlikkuse kaugu aga 1992 aasta kriminaalõigusreformiga3
Paratamatult kaasneb sellega risk, et mingid huvigrupid ei pea prokuröri otsustust õigeks ja põhjendatuks. Rahvusvahelise Proku- röride Assotsiatsiooni endine president Nicholas Cowdery on öelnud, et prokuröri eesmärk ei ole olla popu- laarne: meeldida menetluse osapoolele, valitsusele, meediale, sotsiaalsele grupile või üksikisikule.*34 Pro- kuröri sõltumatus ja ka see, et ta mitte ainult ei ole, vaid ka näib sõltumatu, on oluline kriminaalpoliitiline ja -õiguslik asjaolu, mille riik peab täielikult kindlustama. Demokraatlikes riikides ei tohiks parlament ega ükski valitsusorgan püüda lubamatult mõjutada prokuröride poolt konkreetsete juhtumitega seoses 28 European Standards (viide 9), p 27. 29 Rec(2000)19 Explanatory Memorandum. Arvutivõrgus: https://wcd.coe.int/com.instranet.InstraServlet?command=com. instranet.CmdBlobGet&InstranetImage=1465390&SecMode=1&DocId=838058&Usage=2. 30 RT I, 16.03.2011, 2.
annaabi.ee 
