Kõige suurem ja mahukam õigusharu.Enamus õigusnorme kuuluvad siia. o Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse.Süüteod jagunevad kuritegudeks (raskemad) ja väärtegudeks (kergemad). o Menetlusõigus määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Omad normid tsiviilkohtumenetlusel, kriminaalmenetlusel, väärteomenetlusel, halduskohtumenetlusel. Tsiviilõiguse mõiste - Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega või nende ülemineku tõttu ühelt isikult teisele. Tsiviilõiguse normid on valdavalt dispositiivsed e. annavad pooltele endale õiguse leppida kokku vastastikkuses käitumises
kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. ( nt : abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine , üürilepingu lõpetamine) Hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja hagi esitaja Kostja isik / asutus , kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid , et välja selgitada, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Kriminaalmenetlusel on kaks staadiumi: kohtueelne ja kohtumenetlus ( nt vargus, röövimine, altkäemaks, avaliku korra rikkumine vägivallaga) Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · kodu ja isiku puutumatus · õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni
mille uurimisel võiks pühendada abinõu. VASTUPIDI: õigusriiklik keskkond nõuab, et seda isikut tuleb kohelda subjektina, mis tähendab talle kõigi ja sh ka ulatuslike spetsiaalselt krm-ks ettenähtud põhiõiguste tagamist. 3) üldjuhul kahtlustatava nõusolekut eeldav riigipoolne kriminaalmenetlusõiguslik reageering kuriteotunnustega teole. Kohtud ja kohtumenetlused: ajalugu, kultuur, poliitika, teadus. Kriminaalmenetluse eesmärgid. Kriminaalmenetlusel on 2 põhilist eesmärki: süütu süüdistatav tuleb õigeks mõista eesmärk teenib indiviidi huve süüdlane tuleb süüdi mõista eesmärk teenib ohvri ja ühiskonna huve Seega saavutame järgmisi eesmärke: Et õigus võidutseks täpsemalt, menetlusnormi mittejärgides politsei hakkab süüdistama üle oma võimu (võimu ületamisega). Süütu inimesele kannatusi mittepõhjustamine. Põhiõigusi kindlustamine.
annaabi.ee 
