Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Rünnakut kodus või väljaspool seda käsitatakse kriminaalkuriteona. Sageli tunneb ohver end rünnakus süüdi olevat ja seetõttu on tal raske sellest rääkida. Kuid tuleb meeles pidada, et leplik kannatamine ei ole lahendus. Lähisuhtevägivald on igasugune lähisuhetes esinev väärkohtlemine ja vägivald, kus kasutatakse võimu ja kontrolli teise isiku või isikute üle, tekitades neile füüsilist ja/või emotsionaalset kahju. Termin on piisavalt lai, hõlmates nii peres kui ka üldisemalt
puudub käesoleva seadustiku §-s 364 sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistusega või vangistusega. On märgata, et kõnealuse direktiivi kui ka uuritava õigusnormide kogumist välja toodud paragrahvi vahel esineb relevantne seos. Nimelt sisaldab paragrahv antud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi artiklis sisalduvaid elulisi asjaolusid (antud juhul siis tahlik merereostus) ja klassifitseeritakse süütegu KarS'is direktiivi kohaselt kriminaalkuriteona. Järgmisena toob autor välja täiendavat informatsiooni KarS'i vastavuse EL'i õigusele KarS'is, mis sisaldub käesoleva uuritava seaduse eelnõu algtekstist, kus on uuritava seaduse koostamisel arvesse võetud Euroopa Nõukogu ministrite soovitusi.22 KarS'i koostamisel on arvesse võetud Euroopa Nõukogu ministrite soovitusi juriidilise isiku karistatavuse ja üldkasuliku töö sätestamisel. Soovitused kajastuvad ilmekalt näiteks § 14 ja 69.
Pikka aega hinnati toimetuse tööd just selle järgi, kui palju kirju ta sai. Kirjade osakond suunas kirjad vastavatesse osakondadesse, osa jäid kirjade osakonnale toimetada, osa jäid avaldamata. Kirjasid arvestati väga rangelt öeldi, et toimetusele tulnud kiri ei ole erakiri, vaid dokument. Ka anonüümsed kirjad loeti läbi. Kui mõnda kirja ei avaldatud, siis pidi see minema arhiivi koos ärakirjaga vastusest kirjakirjutajale. Autorisaladuse rikkumist võis kvalifitseerida ka kriminaalkuriteona. Kirjade osakond pidi jälgima kirjade liikumist toimetuses, pärast nende avaldamist oodati vastuseid ka vastavatelt instantsidelt. Kirjade osakonda peeti noorele ajakirjanikule väga vajalikuks praktikaks, et ta saaks aimu toimetuse tööst. Väljaannete nimel töötasid korrespondendid ja erikorrespondendid. Nemad pidid olema väljaande esindajad kohapeal, kes pidid looma toimetusevälise aktiivi. Temalt oodati kirjasaatjate kokkutulekute organiseerimist. Kirjutama pidi ta kõigest.
annaabi.ee 
