Kui näiteks väiksele lapsele öelda, et kuuma pliidiplaati katsuda ei tohi ja jätta ta hetkeks järelvaateta, võib suure tõenäosusega tagasitulles avastada, et ta ikkagi seda teinud on. Laps teeb seda tõenäoliselt seepärast, et tahab teada saada mis siis juhtub kui ta teeb midagi mis on keelatud. Täiskasvanute vastapandamatustele järele andmine baseerub aga omakasul. Kuidas teisti saaks seletada abieluvande rikkumist või lihtlabast poevargust. Kindlasti on paljudel kriminaalidel olnud ühel hetkel oma elus valikuvõimalus, kas jääda ausaks või minna lihtsamat teedpidi ja sooritada kuritegu. Selle järgi on võimalik liigitada meie ühiskond kaheks. Esiteks tugevad inimesed, kelle iseloom on tugevam kui tahe järele anda ja teiseks nõrgad inimesed, kel ei jätku piisavalt tahet vastu panemaks. Viimased meist kannatavad ka elus kõige rohkem. Seadust rikkudes kaasneb paratamatult karistus, mida suurem patt, seda suurem karistus
lahterdatakse: laisad ja virgad, vargad ja matsid, euroopameelsed ja patrioodid. Ka poliitilises retoorikas on sellisel lahterdamisel olnud oma tähendus ja roll, kuid sellist metamorfoosi nagu nüüd, ei ole küll varem juhtunud. Kuri valvekoer, ajakirjandus on tagandanud tõsised vabadusvõitlejad kurjategijatega ühte ritta või õigemini on viimased ülendatud vabadusvõitlejateks. Seda kõike poliitilistel motiividel. Ajakirjanduse ruuporite kaudu lastakse kõlada just kriminaalidel ja kurjategijatel. Otse loomulikult on nad enda sõnul süütud. Rahvas usub. Meedia kajastab, rahvas kõhkleb, kuid lõpuks leidub ikkagi keegi, kes usub. Must valgel ei muutu. Kuigi tänapäeval ei ole enam must ja valge selgesti eristatavad ning kipuvad halliks segunema. Hall on aga igav värv ja pole vist kedagi, kes halli massi hulka tahaks kuuluda. Hegelit interpreteerides võiks väita, et see hall muutub uuesti mustaks, mis eelmisest mustast palju heledam on
Uskumused Jaapanis: yakuza-kultuuriga tugev seos ning tätoveerimine on selge provokatsioon Mohave indiaanlased Alam-Coloraadost leiutasid lõuatätoveeringu mõlemale soole, kuna usuti, et igatühte valvab selline Kohtunik, kes tuleb Sil`aidi (surnute maale) ja kui inimesel puudub märk näol, siis saadab Ta inimese alla, kus on kõrberotid. NSVL-i ajal oli tätoveering üldiselt tabu ja esines ainult teatud kontingendil üldiselt kriminaalidel, kes olid vangilaagrites viibinud. Nende tätoveeringute pealt võis lugeda nende staatuse (kes nad olid laagris viibides), mitu korda ja kui palju on keegi vangilaagris viibinud ja mille eest. 1960-70-ndatel hakati tätoveerimist seostama hipiliikumisega. Nüüdseks ei sokeeri tätoveering enam kedagi, kuid siiski on see kunst säilitanud oma salapära. Uskumused Kofuni perioodil (300600 a.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise
kuningas Oscar ja ka Winston Churchilli ema. Tätoveering oli sajandeid ülikulukas lõbu, mida tavainimene endale lubada ei saanud. • Teise maailmasõja saabudes sai tätoveeringust sõjaväelase tunnus, mis viitas riigitruudusele. Pärast sõda levis tätoveerimine laiali ning iseäranis tuntud oli selle poolest Hollywoodi staarid. • NSVL-i ajal oli tätoveering üldiselt tabu ja esines ainult teatud kontingendil – üldiselt kriminaalidel, kes olid vangilaagrites viibinud. Nende tätoveeringute pealt võis lugeda nende staatuse (kes nad olid laagris viibides), mitu korda ja kui palju on keegi vangilaagris viibinud ja mille eest. • 1960-70-ndatel hakati tätoveerimist seostama hipiliikumisega. Nüüdseks ei šokeeri tätoveering enam kedagi, kuid siiski on see kunst säilitanud oma salapära. KOKKVÕTE Tättoveerimine on kunst ja nende maalingute kaunistatakse oma keha. Igal tättoveeringul oma
annaabi.ee 
