Talupoegadel oli oma esindaja- vardja, kes oli vahemeheks talupoegade ja kõrgema ametkonna vahel. Kohtupidamine. Linnades jäi püsima senine kohtupidamise kord. Igas presidentkonnas oli maakohus, milles arutati tähtsamaid tsiviilasju. Maakohtu otsusele võidi edasi kaevata Riiga ja Varssavisse. Talupoegade süütegude arutamiseks olid kohtunikeks kastellaanid ja erilised kohtud talupoegadest koosseisuga nn mõisakohtud. Kriminaalalal tähtsamad asjad allusid maakohtule. Tsiviilõigus. Perekonnaõiguse alal katoliku kirik soodustas abielude alal kanoonilise õiguse levikut. Pärandiõiguse alal erilisi muutusi ei toimunud, samuti asja- ja võlaõiguses. 14. Võimukorraldus Taani-aegses Eestis. Tähtsad isikud algul hertsog Magnus ja hiljem Taani kuningas. Mõlemad olid juhtivad kõikidel aladel, kuigi tegelikult ajasid nad ainult tähtsamaid asju. Tegelikuks valitsejaks oli asetäitja- kuninga pealik ehk asehaldur (foogt)
Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele (nõunik, esimene sekretär, teine sekretär, kolmas sekretär, atasee) välisminister Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni otsuse alusel. Diplomaatiline teenistusaste antakse välisministri käskkirjaga välisteenistuses töötamise ajaks. Välisteenistusest pensionile jäämisel diplomaatiline teenistusaste säilib. Diplomaatiliste au- ja teenistusastmete andmist reguleerib Välisteenistusseadus. 124. Vabariigi Presidendi pädevus kriminaalalal. Kriminaalalal on presidendi pädevus järgmine: 1) annab süüdimõistetule nende palvel armu, s.o vabastab karistuse kandmisest või kergendab karistust. Armu andmiseks on vajalik süüdimõistetu enese ettepanek. Seni on armu antud kuritegudes süüdimõistetud isikutele. Välistatud ei ole armu andmine ka väärteos süüdi mõistetutele, kuid seni pole seda tehtud. Armuandmisküsimuste ette valmistamiseks on Vabariigi Presidendi kantselei juures vastav komisjon.
VI.riigiametnike ametissenimetamise alane pädevus. Ühtedel juhtudel nimetab president riigiametnikke ise ametisse, nt. nimetab ta Eesti Panga Nõukogu ettepanekul Eesti Panga presidendi ja Riigikohtu ettepanekul esimese ja teise astme kohtunikud. Teistel juhtudel teeb ta Riigikogule ettepaneku nimetada isik ametisse, nt. teeb ta ettepaneku nimetada ametisse õiguskantsler ja Riigikohtu esimees. VII.pädevus kriminaalalal Siin annab ta süüdimõistetutele nende palvel armu. Armuandmispalvete läbivaatamiseks on presidendi juures armuandmiskomisjon. Armuandmise korras saab mitte ainult karistuse kandmisest vabastada, vaid ka karistust kergendada. Veel kuulub presidendi pädevusse teha Riigikogule ettepanek õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks. VIII.pädevus autasustamise alal Seda reguleerib teenetemärkide seadus. President annab teenetemärke.
annaabi.ee 
