hallhüljes. Viimane on eriti tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. HÜLJESTE LIIGID Hülged kuuluvad imetajate hulka. Neid on 19 liiki Antartikas on 6 liiki hülgeid: lõuna-lonthüljes - maailma suurim hülglane ja kaalub kuni 4 tonni krabihüljes - ei söö krabisid vaid hiilgevähilisi, keda nõrutab läbi hammaste nosuhüljes - Antarktika kõige väiksem hüljes. Toitub kalmaaridest, kaladest ja krillist sukelhüljes - sukeldub hüljestest kõige sügavamale. Üht hüljest täheldati sukeldumas 73 minutiks 600 m sügavusele merileopard merikaru Eestis elab kolme liiki hülgeid, kes kõik on looduskaitse all. Vasakpoolne joonis kujutab viigerhüljest, parempoolne hallhüljest. Erineva pikkusega koonu järgi saabki neid liike kõige lihtsamini eristada. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt
150 tonni. Isasloom on emasest tavaliselt väiksem. Suurim isend mõõdeti 1909, pikkuseks saadi 33,6 meetrit.Tema ladinakeelne nimi musculus tähendab 'lihaseline', kuid juhtumisi ka 'hiireke'.Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused.Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes.Sinivaal toitub antarktilistes vetes hiilgevähilistest (krillist), arktilistes vetes väiksematest koorikloomadest. Ta sööb ka aerjalalisi ja muud zooplanktonit. Täiskasvanud sinivaal võib süüa kuni 40 miljonit krilli päevas. Vaal toitub aladel, kus krille kõige rohkem leidub, ja sööb neid päevas kuni 3,6 tonni. Koos krilliga neelab ta kalmaare, koorikloomi ja väikseid kalu, aga sihilikult ta neid ei söö. Sinivaala päevane energiavajadus on umbes 1500 kcal. Päeval toitub ta rohkem kui saja meetri sügavusel, öösiti veepinnal
Kuna org arvukus ja keha suurus on pöördvõrdelises sõltuvuses – väikseid rohkem kui keskmisi jne. Kiskjate tarbitav saaklooma toiteväärtus peab piisavalt kõrgem olema, et kiskja saaks tema püüdmisest ja söömisest energeetilist kasu. Mida suurem on kiskja, seda vähem on neile sobivaid saakloomi (hunt hiir). Seejärel suutäie suhe konsumendi suurusesse ……………………………………………………. Tarvitatakse toiduks organisme. Sinivaal toitub krillist!!! Aga see-eest on krilli palju – erand! Tavaliselt on kindel suhe – 10:1 või 100:1 lineaardimensioonis. Surnud ainest toitujatele on tähtis ka toiteväärtus + suurus. Pudemesööjatel on väga rikkalik toidulaud aga toit ise on väga madalakvaliteediline ja omastavad toitu väga halvasti. Detriit sisaldab keem ühendeid, et keegi neid ei sööks. Paljudel sessiilsetel organismidel on ka keem kaitsemehhanismid, kuid maksavad lõivu kaotatud energia näol
annaabi.ee 
