Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kriivad" - 3 õppematerjali

kriivad on kujunenud valdavalt loodekaarte tuultega, mistõttu on need kirde-edelasuunalised. Seepärast on kriivadel kagupoolsed nõlvad järsemad ja liigestamata, seevastu loodepoolsed vastasnõlvad on laugemad ning liigestatud mitmesuguste kühmude ja kuplitega.
Alutaguse kriivad - levik-morfoloogia ja tekke teooriad
14
doc

Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogia teaduskond Geograafia osakond REFERAAT Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad koostas: Maia-Liisa Suigusaar kursus: loodusgeograafia välipraktika- geomorfoloogia, meteoroloogia õppejõud: Tiit Hang Tartu, kevad 2015 Sisukord Tartu Ülikool............................................................................................................ 1 Sisukord.......................................

Loodus → Loodus
14 allalaadimist
Alutaguse madalik
30
pptx

Alutaguse madalik

 Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate aladega – palju päikeseenergiat kulub vee aurustamiseks Veestik  Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – ainuke Peipsist väljavoolav jõgi  1950. aastatel rajati Narva veehoidla  Peipsi järve voolavad: Alajõgi, Rannapungerja, Avijõgi, Mustvee, Kullavere  Mustajõe valgalal  Puhatu soostik – Eesti suurim (570 km²). Selle eripära: vallilaadsed leedemuldadega männimetsased kriivad  Endla nõgu (soostik) – väljavoolujõeks on Põltsamaa jõgi. Lääneosas suured allikad. Muld ja taimkate  Kurtna mõhnastiku liivadel leetunud mullad → palu- ja nõmmemännikud  Õhuheitmete tõttu on suurenenud rabade toitainete hulk ja liikide arv kasvanud  Liigniisketes tingimustes gleistumine ja turvastumine → sinika- ja siirdesoo männikud ning rabad (kesk- ja idaosa)  Lääneosas gleimuldadel soostunud metsad.

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
13 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

o Kurtna mõhnastik, tekkinud irdjääväljas (u 15 km2). Kõige järvederikkam koht ja kõige väljapaistvam mõhnastik. Vasavere mattunud oru kohal. Ligi 40 järve Vasavere veehaare Pannjärve karjäär ­ Eesti üks suurimaid karjääre o Kuremäe voor (käsitletud ka otsamoreenina) ­ geoloogiliselt väga segane. o Tudulinna delta - vulkaanikraater, vulkaanist on asi väga kaugel o Kriivad (ehk mandriluited) ­ Alutaguse tunnus pinnavormis o Esimene ja vanem teooria käsitelb kriivasid kui otsamoreene o Teise versioonina on kriivad kujunenud hilisjääaegsel külmal ja kuival perioodil mandriluidetena o Kolamda hüpoteesi kohaselt on kriivad seotud Peipsi järve arrenguga, täpsemalt, et nad on alaneva Peipsi järve luitestunud rannavallid · Käsitleme Alutagust kõige looduslikumat ala, kuid teisalt on Alutaguse suunas

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun